Sisukord
Kultuur
Tänane leht
19.12.2019
Eesti Ketiapteegid valasid oma tusatuju klientide kaela (37) Oravad asusid pensionieelnõu tühjade ettepanekutega vaippommitama (15) Eluaegne vang hakkas ettevõtjaks Majandus Eksminister avab äparduva miljarditehase tagamaid: äripartner lõi noa selga Euroopa selle aasta tšempion on Kreeka (1) Välismaa Ajakirjaniku mõrva juurdlus paneb proovile Slovakkia sõltumatuse Austraalias kuumus ei leebu Trumpi tagandamishääletus kruvis pinged üles Postimees Strasbourgis: tunnustus uiguuri aktivistile ärgitab arutelu Hiina sanktsioonidest (2) Ungari ekspert: rahvale meeldib Euroopa Liit vaid raha pärast (6) Arvamus Juhtkiri: aprill! Meie apteek on kinni! Toomas Verrev: Eesti ei vaja riigimeeste puuslikke (81) Andres Herkel: Donald Tuski uus amet ja Euroopa tulevik Rait Maruste: kolmanda võimu koht (1) Karmo Tüür: Venemaa probleem 2024 ehk putinism president Putinita (2) Meie Eesti Elulõpu tugi aitab rahus lahkuda Kadri Tammepuu: kui surm koputab uksele Kultuur See on totaalne teater Ebamaiste naiste vallutusretk Sport Erm ihkab põrmustada Busemanni maailmarekordi Reis Kaubarändur Aasias: Laoses varu mõnuga kannatust Maa Elu Pilguheit aastale: talu sai rongalaskmisload, aga hilja (1) Pilguheit aastale: loodus soosis saagiaastat GPS-vargustega seoses on Leedus tabatud kaks grupeeringut Pilguheit aastale: peaaegu pooled maatükid muutsid suurust Pilguheit aastale: ilma tegid päikesefarmid Pilguheit aastale: Pillirookõrs vahetas nime Metsloomadele toidu viimine on eelkõige kink inimesele Pilguheit aastale: veelauapargi avaaasta kulges õppimise tähe all Põltsamaa roosiaia ees asuva maatüki tulevik on jätkuvalt lahtine Pilguheit aastale: kodumaised lambapiima­tooted koguvad austajaid Hajajaam tagab elektri sõltumata ilmataadist Tartu Tartu linn vähemalt sel aastal paukuvast tulevärgist ei loobu (1) Jüri Laurson: ohtlikud kodumasinad Põllumajanduslike GPS-seadmete vargad on tekitanud juba suurema kahju kui Leedu autovargad Puhja kirikumüüri kõrvalt tulid lagedale mündid ja kondid Linn keeldub Ringtee-äärse kuuseheki raieluba andmast Kaheksakümmend kaheksa jõulupakki ootavad pidu ja saajaid Süüfilisehaiged küülikud, Tartu raha ja Lenin – Tartu volikogu kirev algus (3) Eestlase viis ülikooli soov härraks saada Meelelahutus Koomiks Sudoku

See on totaalne teater

10 min lugemist
Raamatus «Vesiroos ja Paas» usutleb Pille-Riin Purje lavastaja Elmo Nüganeni, näitlejaid, inimesi lava tagant, vahendab emotsioone-mõtteid ning analüüsib lavastust «Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4», mis aastast 2006 lummab publikut Tallinna Linnateatri Põrgusaalis. FOTO: Erik Tikan

Pille-Riin Purje, kes eelistab kriitiku asemel nimetada end teatrivaatlejaks, on teinud ära hiiglasliku töö, mille tulemusena on kõigil võimalik piiluda Eesti viimase aja ehk kõige olulisema teatrilavastuse hingeellu.

Raamatu «Vesiroos ja Paas» keskmes on Tallinna Linnateatri lavastus «Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4», mis esietendus Põrgulaval 12. märtsil 2006. aastal. Purje hakkas Elmo Nüganeni lavastust süsteemselt vaatama kümme aastat hiljem, 2016. aastast ja ühel hetkel ei raatsinud ta ühtegi etendust vahele jätta.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Tekkis rahutus: kuidas tasuda teatrile võlg. Mitte materiaalne – ikka tunnen süümepiina, ma ju hõivan Tallinna Linnateatris kellegi koha, aga loobuda enam ei suuda! –, vaid hingevõlg. Mis see teatrist kirjutamine muud on kui hingevõla tasumine,» tunnistab Purje.

Võla tasumiseks salvestas Purje üle kolmekümne viie tunni vestlusi ja intervjuusid – oma mõtteid jagavad lavastaja Elmo Nüganen, peaosalised Hele Kõrve ja Indrek Sammul, nende kõrval kõik läbi aegade selle lavastusega seotud näitlejad, aga ka näiteks helitehnik Arbo Maran ning grimmikunstnik Anu Konze. Lisaks leiab raamatust lavastuse üleskirjutuse ja valiku vastukajasid ning loomulikult ohtralt pilte.

Üheks selle raamatu väärtuseks ongi võimalus aru saada Elmo Nüganeni töömeetoditest, tema tööst näitlejate, aga ka materjaliga. Samuti annab Purje raamat aimu näitlejate igapäevaelust, seda nii lava taga kui ka laval.

«Lugupidamine ja kaasaelamine näitleja elukutse suhtes üha süveneb,» vastab Purje küsimusele, mida ta ise «Vesiroosi ja Paasi» raamatut tehes teatrikunsti kohta teada sai. Kuna oleme Pille-Riin Purjega kolleegid, meid seob tihe koostöö, siis oleme loobunud teietamisest.

18.12.2019 20.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto