Sisukord
Arvamus
Tänane leht
19.12.2019
Eesti Ketiapteegid valasid oma tusatuju klientide kaela (37) Oravad asusid pensionieelnõu tühjade ettepanekutega vaippommitama (15) Eluaegne vang hakkas ettevõtjaks Majandus Eksminister avab äparduva miljarditehase tagamaid: äripartner lõi noa selga Euroopa selle aasta tšempion on Kreeka (1) Välismaa Ajakirjaniku mõrva juurdlus paneb proovile Slovakkia sõltumatuse Austraalias kuumus ei leebu Trumpi tagandamishääletus kruvis pinged üles Postimees Strasbourgis: tunnustus uiguuri aktivistile ärgitab arutelu Hiina sanktsioonidest (2) Ungari ekspert: rahvale meeldib Euroopa Liit vaid raha pärast (6) Arvamus Juhtkiri: aprill! Meie apteek on kinni! Toomas Verrev: Eesti ei vaja riigimeeste puuslikke (81) Andres Herkel: Donald Tuski uus amet ja Euroopa tulevik Rait Maruste: kolmanda võimu koht (1) Karmo Tüür: Venemaa probleem 2024 ehk putinism president Putinita (2) Meie Eesti Elulõpu tugi aitab rahus lahkuda Kadri Tammepuu: kui surm koputab uksele Kultuur See on totaalne teater Ebamaiste naiste vallutusretk Sport Erm ihkab põrmustada Busemanni maailmarekordi Reis Kaubarändur Aasias: Laoses varu mõnuga kannatust Maa Elu Pilguheit aastale: talu sai rongalaskmisload, aga hilja (1) Pilguheit aastale: loodus soosis saagiaastat GPS-vargustega seoses on Leedus tabatud kaks grupeeringut Pilguheit aastale: peaaegu pooled maatükid muutsid suurust Pilguheit aastale: ilma tegid päikesefarmid Pilguheit aastale: Pillirookõrs vahetas nime Metsloomadele toidu viimine on eelkõige kink inimesele Pilguheit aastale: veelauapargi avaaasta kulges õppimise tähe all Põltsamaa roosiaia ees asuva maatüki tulevik on jätkuvalt lahtine Pilguheit aastale: kodumaised lambapiima­tooted koguvad austajaid Hajajaam tagab elektri sõltumata ilmataadist Tartu Tartu linn vähemalt sel aastal paukuvast tulevärgist ei loobu (1) Jüri Laurson: ohtlikud kodumasinad Põllumajanduslike GPS-seadmete vargad on tekitanud juba suurema kahju kui Leedu autovargad Puhja kirikumüüri kõrvalt tulid lagedale mündid ja kondid Linn keeldub Ringtee-äärse kuuseheki raieluba andmast Kaheksakümmend kaheksa jõulupakki ootavad pidu ja saajaid Süüfilisehaiged küülikud, Tartu raha ja Lenin – Tartu volikogu kirev algus (3) Eestlase viis ülikooli soov härraks saada Meelelahutus Koomiks Sudoku

Toomas Verrev: Eesti ei vaja riigimeeste puuslikke

2 min lugemist
Konstantin Päts. FOTO: SCANPIX

Kui Eesti 1991. aastal taas vabaks sai, siis tundus, et isikukultuse aeg on läbi. Punamonumendid kadusid linnapildist ja paistis, et saabunud on uus aeg, mil enam ei pea käima koogutamas riigimeeste kujude ees või kummardamas tootemeid, nagu tegid meie esivanemad aastatuhandeid tagasi.

Nii näiteks lendas nende 90ndate värskete tuultega välisministeeriumi eest Islandi väljakult ajaloo prügikasti Lenini kuju, ja selle asemel, et püstitada sinna mõni uus skulptuur, nimetati väljak lihtsalt ümber riigi järgi, mis esimesena tunnustas taasiseseisvunud Eesti Vabariiki. Ilus ja elegantne lahendus!

Muutusi oli näha nullindatel, kui lisaks jõukusele kasvasid ka pinged rahvusgruppide vahel. Kõik see, mis toimus pronkssõduri ümber, andis selge signaali, et monument on ideoloogiline tööriist – mitte lihtsalt idee, vaid midagi palju konkreetsemat, midagi sellist, mida saab ka vaadata ja käega katsuda.

Nii sündis ka Vabadussõja võidusammas, mida ei saa kohe kuidagi elegantseks ega ka nutikaks lahenduseks pidada – vilkuvate tulukestega klaasist post, mille otsas proportsioonidest väljas vabadusrist. Selle asemel, et kuidagi väärtustada linnaruumi, on see lihtsalt üks puuslik, mille ees kaks korda aastas tseremooniaid pidada ja ülejäänud aja kogu seda ilu miljonite eest putitada.

Kui see sammas püsti sai, pääses sammaste ja mälestusmärkide püstitamine justkui paisu tagant välja. Oma mälestustahvli sai Venemaa esimene president Boriss Jeltsin – oli ta ju mees, kellel oli tähtis roll Eesti taasiseseisvumises. Kuid peale selle on tal ka teisi «teeneid»: oligarhia sünd Venemaal, Tšetšeenia sõja alustamine ja Putini võimule upitamine. Kas sellise mehe monument vajab kohta meie pealinnas? Ikka vajab, kostavad hääled, ta oli ju tore mees, president.

Kohati tundub aga, et austame jumala asemel presidenti. Umbes nagu Venemaal.
81

Eestlased on uhked oma usuleiguse üle. Kohati tundub aga, et austame jumala asemel presidenti. Umbes nagu Venemaal. Ning sellepärast on ka vaja püstitada Estonia teatri juurde president Pätsi kuju. Kuid tasub mõelda, kas kõik presidendid ikka väärivad monumenti. Eriti sellised nagu Päts. Sest keegi ei eita, et tal olid suured teened meie vabariigi sünnis. Kuid ta oli ka mees, kes valitses alates 1934. aasta riigipöördest diktaatorina ning mängis lõpuks meie iseseisvuse maha. On ta siis tore mees, kes väärib monumenti, mille ees koogutamas käia? Kindlasti mitte!

Need, kes leiavad, et peame püstitama inimestele monumente vaid selle pärast, et nad olid presidendid, nautigu Lennart Meri lennujaama – sümbolit ilma tseremoniaalsete puuslikkudeta.

Seotud lood
18.12.2019 20.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto