Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (74) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Toomas Verrev: Eesti ei vaja riigimeeste puuslikke

2 min lugemist
Konstantin Päts. FOTO: SCANPIX

Kui Eesti 1991. aastal taas vabaks sai, siis tundus, et isikukultuse aeg on läbi. Punamonumendid kadusid linnapildist ja paistis, et saabunud on uus aeg, mil enam ei pea käima koogutamas riigimeeste kujude ees või kummardamas tootemeid, nagu tegid meie esivanemad aastatuhandeid tagasi.

Nii näiteks lendas nende 90ndate värskete tuultega välisministeeriumi eest Islandi väljakult ajaloo prügikasti Lenini kuju, ja selle asemel, et püstitada sinna mõni uus skulptuur, nimetati väljak lihtsalt ümber riigi järgi, mis esimesena tunnustas taasiseseisvunud Eesti Vabariiki. Ilus ja elegantne lahendus!

Muutusi oli näha nullindatel, kui lisaks jõukusele kasvasid ka pinged rahvusgruppide vahel. Kõik see, mis toimus pronkssõduri ümber, andis selge signaali, et monument on ideoloogiline tööriist – mitte lihtsalt idee, vaid midagi palju konkreetsemat, midagi sellist, mida saab ka vaadata ja käega katsuda.

Nii sündis ka Vabadussõja võidusammas, mida ei saa kohe kuidagi elegantseks ega ka nutikaks lahenduseks pidada – vilkuvate tulukestega klaasist post, mille otsas proportsioonidest väljas vabadusrist. Selle asemel, et kuidagi väärtustada linnaruumi, on see lihtsalt üks puuslik, mille ees kaks korda aastas tseremooniaid pidada ja ülejäänud aja kogu seda ilu miljonite eest putitada.

Kui see sammas püsti sai, pääses sammaste ja mälestusmärkide püstitamine justkui paisu tagant välja. Oma mälestustahvli sai Venemaa esimene president Boriss Jeltsin – oli ta ju mees, kellel oli tähtis roll Eesti taasiseseisvumises. Kuid peale selle on tal ka teisi «teeneid»: oligarhia sünd Venemaal, Tšetšeenia sõja alustamine ja Putini võimule upitamine. Kas sellise mehe monument vajab kohta meie pealinnas? Ikka vajab, kostavad hääled, ta oli ju tore mees, president.

Kohati tundub aga, et austame jumala asemel presidenti. Umbes nagu Venemaal.

Eestlased on uhked oma usuleiguse üle. Kohati tundub aga, et austame jumala asemel presidenti. Umbes nagu Venemaal. Ning sellepärast on ka vaja püstitada Estonia teatri juurde president Pätsi kuju. Kuid tasub mõelda, kas kõik presidendid ikka väärivad monumenti. Eriti sellised nagu Päts. Sest keegi ei eita, et tal olid suured teened meie vabariigi sünnis. Kuid ta oli ka mees, kes valitses alates 1934. aasta riigipöördest diktaatorina ning mängis lõpuks meie iseseisvuse maha. On ta siis tore mees, kes väärib monumenti, mille ees koogutamas käia? Kindlasti mitte!

Need, kes leiavad, et peame püstitama inimestele monumente vaid selle pärast, et nad olid presidendid, nautigu Lennart Meri lennujaama – sümbolit ilma tseremoniaalsete puuslikkudeta.

Seotud lood
21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto