Tartu volikogu tervitas eile õhtul uue, 208 miljoni euro suuruse linnaeelarve vastuvõtmist aplausiga, nagu tavapäraselt. Toetushääli kogunes 37, aga saalis oligi hõre, ja vastu olid vaid kaks Tartu Eest valimisliidu saadikut ehk Hannes Klaas ja Vahur Kalmre, kes olid teinud edutu katse saada eelarvesse 20 000 eurot Raadi multihalli äriplaani koostamiseks.
Kalmre viitas hoogsas kõnes, et Tallinn loodab riigilt linnahallist konverentsikeskuse kujundamiseks toetust, aga kui Tartu midagi ette ei võta, jääb Tartu jälle teiseks või kolmandaks.
Linnavalitsus vastas sellele ettepanekule, et Raadil on multihallile maa varutud ja linnavarade osakonnale nähakse ette 40 000 eurot südalinna kultuurikeskuse rajamise ettevalmistamiseks, sh äri- ja tasuvusuuring, lisaks ülemaailmsete suuremate kontsertide ning rändnäituste turu analüüs. Kalmre meelest vajaks aga Raadi hall spetsiifilisemat ja põhjalikumat lähenemist.
Lasteaiatasu küsimus
Paremini ei läinud ka sotsidel, kes tahtnuksid lasteaiatasu jätta lõppeva aasta tasemele, mis on 75 eurot kuus, ning Jüri Kõrel (VL Tartu Heaks), kes pani päevakorra esimeses punktis ette tuleva aasta septembris langetada lasteaiatasu 64,50 eurole kuus, nagu see viimati kehtis aastal 2017.
Kõre möönis, et linnavalitsuse kommentaaris on tõde see, et lapsevanemate kanda jääv osakaal lasteaiakuludest on tõesti langenud, aga perede kanda jääv kulu ei ole langenud.
Tuleval aastal on lasteaiatasu Tartus 81 eurot kuus. Ülikoolilinnas kehtib reegel, et lasteaiatasu on 15 protsenti eelneva aasta alampalgast. See on aga järjest tõusnud ja automaatselt kallineb ka kohatasu.
Tartu abilinnapea Mihkel Lees (pildil) ütles kõnes, et Tartu eesmärk pole pakkuda kõige odavamat, vaid kõige kvaliteetsemat alusharidust. Lees sai ka näidata, et lapsevanemate kanda jääb 17 protsenti lasteaedade ülalpidamiskulust, varem on see olnud 20 protsenti.
Kui siis aga volinik Kadri Leetmaa (SDE) palus andmeid, mis näitaksid, et Tartus on lasteaiateenus parem kui teistes omavalitsustes, tunnistas Lees, et selliseid kvantitatiivseid andmeid pole.
Võlg kasvab
Tartu põhitegevuse tuludeks on järgmisel aastal kavandatud 170,7 miljonit eurot. Linna peamised tulud on üksikisiku tulumaks 91,5 miljonit, toetused riigilt ja muudelt institutsioonidelt 55,8 miljonit, linnaasutuste kaupade ja teenuste müük 19,2 miljonit, maamaks 1,94 miljonit ning kohalikud maksud (parkimistasu, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks) 1,53 miljonit eurot.
Tartu põhitegevuse kulud on 160,5 miljonit eurot, sellest 57 protsenti ehk 91,5 miljonit eurot on hariduskulud. Ühtekokku 4,3 miljonit eurot läheb uuest eelarvest linna lasteaedade, koolide, kultuuri- ja sotsiaalasutuste ning linnavalitsuse tööjõukulude kasvuks.
Investeeringuteks on 39,8 miljonit eurot, sellest 32,3 miljonit tuleb linna rahast ning 7,4 miljonit toetustest.
Suurimad ettevõtmised on Annelinna gümnaasiumi koolimaja ja Pääsupesa lasteaia remont. Valmib mitu kergliiklusteed, jätkub Vanemuise ja Ülikooli tänava remont, algab Riia tänava viadukti ja tunnelite ehitus ning Mõisavahe tänava üheksakorruseliste majade ümbruses luuakse paremad parkimisvõimalused.
Edasi käib töö 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna programmi ettevalmistamisega, ka jätkab linnavalitsus südalinna kultuurikeskuse projekti ettevalmistamist. Algab Annemõisa jalgpalli sisehalli ehitus, Annelinnas valmib mängu- ja spordiväljak, Ülejõel uus lodjakoda. Tüve tänaval algab kahe munitsipaalüürimaja ehitus.
Tartu plaanib tuleval aastal võtta 11,1 miljonit eurot uusi laene, mis jätab laenupuhvriks veel ligi kaheksa miljonit eurot.
Lõppeva aasta linnaeelarve oli kinnitamisel 192,1 miljonit eurot.
