Juhtkiri: USA poliitiline kodusõda

Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts

Ameerika Ühendriikide õigusriigi tugevus on löögi all, sest otsustusõigus selle üle, kas president on või ei ole pannud toime ametist vabastamist väärivaid tegusid, on antud parteiliinis hääletavatele poliitikutele.

On iseküsimus, kas olukord oleks parem, kui see otsustusõigus oleks USA ülemkohtul. Seegi on praeguseks politiseeritud. Juba 2000. aasta presidendivalimiste tulemuse otsustasid ülemkohtunikud, hääletades igaüks vastavalt pigem konservatiivide või pigem liberaalide sekka liigitumisele.

Demokraatide kontrolli all olev esindajatekoda on esitanud presidendile kaks süüdistust. Esimese kohaselt kasutas ta 400 miljoni dollari suurust sõjalist abi Ukrainale kui vahendit, mille kinnihoidmisega pressida president Volodõmõr Zelenskõilt välja lubadus uurida Hunter Bideni tegevust. Joe Biden on olnud pikalt favoriit veebruaris algavate demokraatide presidendikandidaadi eelvalimistel, tema poja väidetavate kuritegude kohta Ukraina ettevõttes tegutsedes mingeid tõendeid ei ole.

See ei ole takistanud presidenti, kellel on õigusriigi toimimise põhimõtete ja presidendi võimupiiridega lõtv suhe. Selle hea näide on tema keeldumine koostööst Kongressiga Ukraina-teema uurimisel, mis on teine Trumpile esitatud süüdistus. 18. sajandil USA põhiseadust kirjutanud inimesed oskasid aimata, et kunagi võib Trumpi-sugune inimene sattuda riiki juhtima. Just selleks oligi mõeldud presidendi vastutusele võtmise protseduur Kongressis. Kahjuks ei suutnud nad ette näha, et riigipea ja samal ajal valitsusjuhi rolli üle kontrolli teostama pidav institutsioon võib oma ülesande täitmisest loobuda. Praegu on peaaegu kindel, et senat esindajatekoja süüdistuse alusel presidenti ametist ei vabasta, sest seal on kontroll vabariiklastel.

Eestit puudutavad USA siseheitlused ka sellepärast, et meie kõige tähtsam liitlane on sisepoliitilises kaoses, mis takistab vaba maailma juhtimise rolli tõhusalt täitmast.
15

Ütleme siinkohal tänusõnad Eesti Põhiseaduse Assambleele, kes andis meile 1992. aastal konstitutsiooni, mis jätab poliitikute (ka kõige tähtsamate) seadusrikkumised jätkuvalt kohtute lahendada ning millel on efektiivsed kaitsemeetmed kohtute politiseerimise vastu. Kui alama astme kohtunikud saavad ametisse vaid riigikohtu ettepanekul, riigikohtunikud riigikohtu esimehe ja riigikogu ühisel heakskiidul ning riigikohtu esimees presidendi ja riigikogu ühisel heakskiidul, on meie 27 aastat vana põhiseaduslik kord kõrgeimate riigijuhtide omavoli eest palju paremini kaitstud kui varsti veerand aastatuhandet kestnud maailma vanimas järjepidevas demokraatias.

Eestit puudutavad USA siseheitlused ka sellepärast, et meie kõige tähtsam liitlane on sisepoliitilises kaoses, mis takistab vaba maailma juhtimise rolli tõhusalt täitmast. Paneme siia juurde Suurbritannia lahkumise Euroopa Liidust ja sellega meie vast tähtsaima mõttekaaslase kadumise ühendusest, ning leiame end meie jaoks uuest maailmakorrast. See on palju muret tekitavam kui see, milles me end 2004. aastal Euroopa Liidu ja NATOga liitudes avastasime. Ka meie jaoks ei ole ajalugu lõppenud.

Seotud lood
19.12.2019 21.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto