Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2020
Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (1) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (8) Kolmejalgsed vallandasid liiklusraevu (8) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (2) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (2) Sipsik elab veel! Läti ema eksirännakud Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (11) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Pehme talv paneb rannad uut tasakaalu otsima Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (11) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (3) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: USA poliitiline kodusõda

2 min lugemist
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts

Ameerika Ühendriikide õigusriigi tugevus on löögi all, sest otsustusõigus selle üle, kas president on või ei ole pannud toime ametist vabastamist väärivaid tegusid, on antud parteiliinis hääletavatele poliitikutele.

On iseküsimus, kas olukord oleks parem, kui see otsustusõigus oleks USA ülemkohtul. Seegi on praeguseks politiseeritud. Juba 2000. aasta presidendivalimiste tulemuse otsustasid ülemkohtunikud, hääletades igaüks vastavalt pigem konservatiivide või pigem liberaalide sekka liigitumisele.

Demokraatide kontrolli all olev esindajatekoda on esitanud presidendile kaks süüdistust. Esimese kohaselt kasutas ta 400 miljoni dollari suurust sõjalist abi Ukrainale kui vahendit, mille kinnihoidmisega pressida president Volodõmõr Zelenskõilt välja lubadus uurida Hunter Bideni tegevust. Joe Biden on olnud pikalt favoriit veebruaris algavate demokraatide presidendikandidaadi eelvalimistel, tema poja väidetavate kuritegude kohta Ukraina ettevõttes tegutsedes mingeid tõendeid ei ole.

See ei ole takistanud presidenti, kellel on õigusriigi toimimise põhimõtete ja presidendi võimupiiridega lõtv suhe. Selle hea näide on tema keeldumine koostööst Kongressiga Ukraina-teema uurimisel, mis on teine Trumpile esitatud süüdistus. 18. sajandil USA põhiseadust kirjutanud inimesed oskasid aimata, et kunagi võib Trumpi-sugune inimene sattuda riiki juhtima. Just selleks oligi mõeldud presidendi vastutusele võtmise protseduur Kongressis. Kahjuks ei suutnud nad ette näha, et riigipea ja samal ajal valitsusjuhi rolli üle kontrolli teostama pidav institutsioon võib oma ülesande täitmisest loobuda. Praegu on peaaegu kindel, et senat esindajatekoja süüdistuse alusel presidenti ametist ei vabasta, sest seal on kontroll vabariiklastel.

Eestit puudutavad USA siseheitlused ka sellepärast, et meie kõige tähtsam liitlane on sisepoliitilises kaoses, mis takistab vaba maailma juhtimise rolli tõhusalt täitmast.

Ütleme siinkohal tänusõnad Eesti Põhiseaduse Assambleele, kes andis meile 1992. aastal konstitutsiooni, mis jätab poliitikute (ka kõige tähtsamate) seadusrikkumised jätkuvalt kohtute lahendada ning millel on efektiivsed kaitsemeetmed kohtute politiseerimise vastu. Kui alama astme kohtunikud saavad ametisse vaid riigikohtu ettepanekul, riigikohtunikud riigikohtu esimehe ja riigikogu ühisel heakskiidul ning riigikohtu esimees presidendi ja riigikogu ühisel heakskiidul, on meie 27 aastat vana põhiseaduslik kord kõrgeimate riigijuhtide omavoli eest palju paremini kaitstud kui varsti veerand aastatuhandet kestnud maailma vanimas järjepidevas demokraatias.

Eestit puudutavad USA siseheitlused ka sellepärast, et meie kõige tähtsam liitlane on sisepoliitilises kaoses, mis takistab vaba maailma juhtimise rolli tõhusalt täitmast. Paneme siia juurde Suurbritannia lahkumise Euroopa Liidust ja sellega meie vast tähtsaima mõttekaaslase kadumise ühendusest, ning leiame end meie jaoks uuest maailmakorrast. See on palju muret tekitavam kui see, milles me end 2004. aastal Euroopa Liidu ja NATOga liitudes avastasime. Ka meie jaoks ei ole ajalugu lõppenud.

Seotud lood
21.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto