Sisukord
Arvamus
Tänane leht
20.12.2019
Eesti Ravimite hulgimüüjad apteekide streigist ei räägi (7) Esimene detsembritorm säästis õnneks hullemast Eesti jõuk tühjendas indialaste pangakontod (12) Simson: Eesti taust teeb empaatiliseks Majandus Inkassofirma juht: ühe ettevõtte võlg tekitab liblikaefekti, millest kannatavad kõik (7) Riigi sekkumine päästis Läti sadamalinna sanktsioonidest Jaapani kontorirott naljalt selget päeva ei näe Välismaa Trumpi tagandamisjuurdus mattub segadusse (6) KOHALIK VAADE. Itaalia mure suveräänsuse pärast põrkub ELiga (1) Putin süüdistas Eestit ajakirjanduse survestamises (4) Kreeka põgenikelaagris puhkes kähmlus Kuninganna tutvustas Boris Johnsoni valitsuse plaane Arvamus Juhtkiri: USA poliitiline kodusõda (15) Reelika Ojakivi: unistades noorte tulevikust (3) Jaan Männik: suured teemad seisavad usalduse taga (3) Andrus Karnau: braavo, härra apteeker! (1) Aarne Seppel: miks just proviisorid? (17) Andrei Kuzitškin: kvoodid venelastele - uus segregatsioonimeetod (2) Meie Eesti Eleri Lopp-Valdma: Kose lageraie eirab kogukonda Andres Sepp: metsa näo säilitamiseks tuleb seda raiuda (20) Aleksei Lotman: kelle oma on riigimets? (2) Kultuur Valter Soosalu: «Muusikuna on kohati parem, kui sa oskad rohkem, kui tead» Theodor Sink: Estonian Cello Ensemble teeb muusikat, mis endale meeldib Sport PM Itaalias. Henri Drell: püüan igas trennis teisi üle mängida Zidane tegi ajalugu. Varane võinuks saada kaks penaltit järjest? Tartu Koalitsioonil polnud tahet lasteaiatasu tõusu pidurdada (1) Tormis murdunud puud lõhkusid mitu autot ja võtsid elektri Päästjad kustutasid kolm päeva suurt puiduhunnikut Tartu tüdruk võitis üleilmse inglise keele võistluse Peipsi-äärse präänikumeistri ahjust tulevad suussulavad kunstiteosed Teatrijuht Kristiina Alliksaar annab juhusele võimaluse Distsiplineerimatu füüsiku liigitamatu kunst (1) VIDEO JA PILDID ⟩ Jah, Eestis saab praegu suusatada! Esimene trenn jäisel rajal möödus muhkude ja sinikateta Tänavakunstnik maalis ühemeetriste piltide hulka kaheksaruutmeetrise Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: USA poliitiline kodusõda

2 min lugemist
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts

Ameerika Ühendriikide õigusriigi tugevus on löögi all, sest otsustusõigus selle üle, kas president on või ei ole pannud toime ametist vabastamist väärivaid tegusid, on antud parteiliinis hääletavatele poliitikutele.

On iseküsimus, kas olukord oleks parem, kui see otsustusõigus oleks USA ülemkohtul. Seegi on praeguseks politiseeritud. Juba 2000. aasta presidendivalimiste tulemuse otsustasid ülemkohtunikud, hääletades igaüks vastavalt pigem konservatiivide või pigem liberaalide sekka liigitumisele.

Demokraatide kontrolli all olev esindajatekoda on esitanud presidendile kaks süüdistust. Esimese kohaselt kasutas ta 400 miljoni dollari suurust sõjalist abi Ukrainale kui vahendit, mille kinnihoidmisega pressida president Volodõmõr Zelenskõilt välja lubadus uurida Hunter Bideni tegevust. Joe Biden on olnud pikalt favoriit veebruaris algavate demokraatide presidendikandidaadi eelvalimistel, tema poja väidetavate kuritegude kohta Ukraina ettevõttes tegutsedes mingeid tõendeid ei ole.

See ei ole takistanud presidenti, kellel on õigusriigi toimimise põhimõtete ja presidendi võimupiiridega lõtv suhe. Selle hea näide on tema keeldumine koostööst Kongressiga Ukraina-teema uurimisel, mis on teine Trumpile esitatud süüdistus. 18. sajandil USA põhiseadust kirjutanud inimesed oskasid aimata, et kunagi võib Trumpi-sugune inimene sattuda riiki juhtima. Just selleks oligi mõeldud presidendi vastutusele võtmise protseduur Kongressis. Kahjuks ei suutnud nad ette näha, et riigipea ja samal ajal valitsusjuhi rolli üle kontrolli teostama pidav institutsioon võib oma ülesande täitmisest loobuda. Praegu on peaaegu kindel, et senat esindajatekoja süüdistuse alusel presidenti ametist ei vabasta, sest seal on kontroll vabariiklastel.

Eestit puudutavad USA siseheitlused ka sellepärast, et meie kõige tähtsam liitlane on sisepoliitilises kaoses, mis takistab vaba maailma juhtimise rolli tõhusalt täitmast.
15

Ütleme siinkohal tänusõnad Eesti Põhiseaduse Assambleele, kes andis meile 1992. aastal konstitutsiooni, mis jätab poliitikute (ka kõige tähtsamate) seadusrikkumised jätkuvalt kohtute lahendada ning millel on efektiivsed kaitsemeetmed kohtute politiseerimise vastu. Kui alama astme kohtunikud saavad ametisse vaid riigikohtu ettepanekul, riigikohtunikud riigikohtu esimehe ja riigikogu ühisel heakskiidul ning riigikohtu esimees presidendi ja riigikogu ühisel heakskiidul, on meie 27 aastat vana põhiseaduslik kord kõrgeimate riigijuhtide omavoli eest palju paremini kaitstud kui varsti veerand aastatuhandet kestnud maailma vanimas järjepidevas demokraatias.

Eestit puudutavad USA siseheitlused ka sellepärast, et meie kõige tähtsam liitlane on sisepoliitilises kaoses, mis takistab vaba maailma juhtimise rolli tõhusalt täitmast. Paneme siia juurde Suurbritannia lahkumise Euroopa Liidust ja sellega meie vast tähtsaima mõttekaaslase kadumise ühendusest, ning leiame end meie jaoks uuest maailmakorrast. See on palju muret tekitavam kui see, milles me end 2004. aastal Euroopa Liidu ja NATOga liitudes avastasime. Ka meie jaoks ei ole ajalugu lõppenud.

Seotud lood
19.12.2019 21.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto