Sisukord
Arvamus
Tänane leht
20.12.2019
Eesti Ravimite hulgimüüjad apteekide streigist ei räägi (7) Esimene detsembritorm säästis õnneks hullemast Eesti jõuk tühjendas indialaste pangakontod (12) Simson: Eesti taust teeb empaatiliseks Majandus Inkassofirma juht: ühe ettevõtte võlg tekitab liblikaefekti, millest kannatavad kõik (7) Riigi sekkumine päästis Läti sadamalinna sanktsioonidest Jaapani kontorirott naljalt selget päeva ei näe Välismaa Trumpi tagandamisjuurdus mattub segadusse (6) KOHALIK VAADE. Itaalia mure suveräänsuse pärast põrkub ELiga (1) Putin süüdistas Eestit ajakirjanduse survestamises (4) Kreeka põgenikelaagris puhkes kähmlus Kuninganna tutvustas Boris Johnsoni valitsuse plaane Arvamus Juhtkiri: USA poliitiline kodusõda (15) Reelika Ojakivi: unistades noorte tulevikust (3) Jaan Männik: suured teemad seisavad usalduse taga (3) Andrus Karnau: braavo, härra apteeker! (1) Aarne Seppel: miks just proviisorid? (17) Andrei Kuzitškin: kvoodid venelastele - uus segregatsioonimeetod (2) Meie Eesti Eleri Lopp-Valdma: Kose lageraie eirab kogukonda Andres Sepp: metsa näo säilitamiseks tuleb seda raiuda (20) Aleksei Lotman: kelle oma on riigimets? (2) Kultuur Valter Soosalu: «Muusikuna on kohati parem, kui sa oskad rohkem, kui tead» Theodor Sink: Estonian Cello Ensemble teeb muusikat, mis endale meeldib Sport PM Itaalias. Henri Drell: püüan igas trennis teisi üle mängida Zidane tegi ajalugu. Varane võinuks saada kaks penaltit järjest? Tartu Koalitsioonil polnud tahet lasteaiatasu tõusu pidurdada (1) Tormis murdunud puud lõhkusid mitu autot ja võtsid elektri Päästjad kustutasid kolm päeva suurt puiduhunnikut Tartu tüdruk võitis üleilmse inglise keele võistluse Peipsi-äärse präänikumeistri ahjust tulevad suussulavad kunstiteosed Teatrijuht Kristiina Alliksaar annab juhusele võimaluse Distsiplineerimatu füüsiku liigitamatu kunst (1) VIDEO JA PILDID ⟩ Jah, Eestis saab praegu suusatada! Esimene trenn jäisel rajal möödus muhkude ja sinikateta Tänavakunstnik maalis ühemeetriste piltide hulka kaheksaruutmeetrise Meelelahutus Koomiks Sudoku

Reelika Ojakivi: unistades noorte tulevikust

3 min lugemist
Reelika Ojakivi FOTO: Erakogu

Haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi kirjutab, milline võiks strateegia «Eesti 2035» tulemusena olla noorte tulevik Eestis.

Tahan rääkida oma unistusest, milline võiks olla Eesti noorte elu aastal 2035. Mind puudutas sügavalt film «Aasta täis draamat», puudutas selle noore lugu. Puudutas see, et ma tean, et paljud noored on samasuguses olukorras, mis meile, noortevaldkonna töötajatele, võõras ei ole.

Film näitab väga selgelt, kui tähtis on pöörata noortele tähelepanu, sest nad on ühiskonnas teiste eagruppidega võrreldes ebavõrdsemas positsioonis. Suureks saamine ei olegi nii lihtne, kui arvata võiks. Sellel teekonnal on nii palju küsimusi, on segadust ja kurbust ning alla surutud tundeid – selge, et noor vajab tuge ja toetust täiskasvanult. Vajab mitmesuguseid võimalusi iseenda ja maailma avastamiseks, kogemusi ja katsetamisi. Film näitab, et noored on erinevad ja erilised – selle asemel et neid raamidesse suruda, peame tegema kõik selleks, et neil oleks Eestis hea elada.

Film näitas, et hoolimata sellest, kus piirkonnas noor elab, milline on tema pere sotsiaal-majanduslik taust, milline on välimus või sõpruskond, on ainus, mis tegelikult loeb, noore sisemus, tema hing, mis tahab sees heliseda. Seda, mis teeb noore eriliseks, ei ole silmaga näha. Iga noor on eriline ja väärtuslik ning väärib võimalusi eneseteostuseks. Me ei taha ju, et noored loobuksid unistamast ega seaks tulevikule suuri ootusi. Soovime hoopis, et nad leiaksid iseend ja unistaksid suurelt!

Me ei taha ju, et noored loobuksid unistamast ega seaks tulevikule suuri ootusi.

3

Ka mina tahan unistada. Sellest, milline elu on noortel aastal 2035 ja kui palju saab noortevaldkond selle heaks teha. Siin on minu unistus.

Aastal 2035 võiks noorte osakaal olla rahvastikust kasvutrendis. Kõikjal Eestis aitab noorsootöö noortel ees seisvate väljakutsetega hakkama saada. Kesksel kohal on noor oma huvide ja vajadustega, tema võimestamine. Noorsootöö pakub noortele keskkonda turvaliseks katsetamiseks, aga ka eksimiseks, oma vigade märkamiseks ja neist õppimiseks. Kiiresti muutuvas maailmas aitab noorsootöö arendada kriitilist mõtlemist ja kohanemisvõimet, samuti enesejuhtimist. Noorsootöö annab kaasa oskuse olla loominguline, ettevõtlik, innovaatiline, iseendast ja oma vaimsest tervisest hoolida, pingelistes olukordades toime tulla, mõista ümbritsevat, leida iseennast, olla digipädev ja hea suhtleja.

Noore aeg on väärtustatud, õppimine on efektiivne ja paindlik. Nii moodustavad noorsootöös ja formaalhariduses omandatud teadmised ja oskused hea terviku haridusest, jättes seejuures noorele ka vaba aega puhkamiseks, jõu kogumiseks, sõpradega suhtlemiseks. Aastal 2035 õpivad noored iseendale, väärtustavad haridust, on suunatud lahenduste leidmisele ja vajalike teadmiste omandamisele täiend- ning ümberõppes. Ühiskonnas ei keskenduta edukultusele. Hoolivus enda ja ümbritseva suhtes on esikohal.

Noortel on julgust oma arvamust avaldada ning kaasa rääkida nii igapäevaelu puudutavates kui ka tulevikku suunatud otsustes. Nii on noored otsuste tegemisse kaasatud oma klassis, koolis ja kodukohas. Nagu haridus- ja teadusministeeriumis ning keskkonnaministeeriumis on noortest koosnev ja ministrile nõu andev kogu iga ministeeriumi juures. See tegutseb ka peaministri büroo juures. Noorte kaasamine on loomulik ja toimiv tegutsemisviis kogu Eesti ühiskonnas. Ka valimisõigus on laiendatud ning 16-aastased võivad kandideerida kohalike omavalitsuste valimistel. Noored näevad enda kaasamise reaalset mõju ning tunnevad, et on ühiskonnas olulised.

Aastal 2035 võiks noorte osakaal olla rahvastikust kasvutrendis.

3

Noori usaldatakse ja noortesse usutakse, pakkudes ka vajalikku toetust ja tuge. Nii on noorsootöötajal noore jaoks aega teda päriselt kuulata ja mõista, talle infot jagada, teda julgustada ning innustada. Noorsootöötajad on ennastjuhtivad, koostöömeelsed, empaatilised, rõõmsameelsed, noorele toetavat keskkonda ning tema võimetele ja huvidele väljundeid pakkuvad. Nad on uuendusmeelsed, tegelevad enesetäiendamisega ja on valmis pakkuma noortest lähtuvaid uudseid lahendusi.

Noorsootöötaja amet on väärtustatud, kõrgelt hinnatud ja hästi tasustatud. Noorsootöötajate koguarv on suurenenud, enamik noorsootöötajaid ei ole mitte lihtsalt kõrgharidusega, vaid ka erialase ettevalmistusega. Loodud on super- ja kovisiooni võimalused, aitamaks töötajatel seda tähtsat tööd parimal moel teha. Toimib asendusnoorsootöötajate süsteem puhkuste ja koolituste ajaks. Noorsootöötajad on uhked oma ameti üle, uhked oma kolleegide üle, mõistes, kui olulist ühiskondlikku väärtust loovat tööd nad iga päev teevad, olles toeks noorele tema kujunemisteel.

Noore tugivõrgustik on palju laiem, sinna kuuluvad peale noorsootöötajate pere, sõbrad ja kool, aga ka teised spetsialistid, kelle koostöö kohalikus omavalitsuses on elementaarne. See tugivõrgustik on noorele olemas ja usaldusväärne, selle liikmed märkavad probleeme ning leiavad viisi, kuidas need parimal moel koostoimes ning noort toetavalt lahendada. On need ju meie ühised noored, kelle aitamiseks küsib iga spetsialist endalt: aga mida mina selle noore heaks teha saan?

Noortevaldkonda peetakse Eesti ühiskonnas oluliseks ning selle positiivne mõju on nähtav. Noored on avara silmaringiga, enesekindlad, loovad, initsiatiivikad, positiivse enesehinnanguga. Noored on oma kultuuri ja traditsioone väärtustavad, samas uutele võimalustele avatud. Noored hoolivad iseendast, oma terviklikkusest ja tervisest, hoolivad teistest ning keskkonnast. Ja mis peamine, noored on õnnelikud, tunnevad end tähtsana ning soovivad oma tuleviku Eestiga siduda, olla Eestit edasiviiv jõud.

Seotud lood
19.12.2019 21.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto