Sisukord
AK
Postimees
22.02.2020
Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast Kolmejalgsed vallandasid liiklusraevu (1) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja Sipsik elab veel! Läti ema eksirännakud Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (10) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Pehme talv paneb rannad uut tasakaalu otsima AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (8) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (1) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Jõulujutu aegumatu sõnum

5 min lugemist
Piret Veigel, „Piparkoogilugu“. FOTO: Raamat

Detsembris on küllap palju neid täiskasvanuid, kellel tekib päkapikke ja jõuluvanasid nähes allergiline reaktsioon. Punakuubede rünnak raamatulettidele algas juba oktoobris. Samas on just üks hea ja ilusa kujundusega jõulujutt see, mida hea kinkida, kingiks saada ja üheskoos lugeda. Muide, päkapikud pole kohustuslikud, ka inglid mitte. Oluline on sõnum ja õige tunne.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Sadakond aastat tagasi oli jõulujutu määratlus kaunikesti lihtne. Esimestes kogesid lapsed muinasjutulisi elamusi talvises metsas või jõuluvanamaal või tähekeste-inglite-päkapikumeeste seltsis. Teistes ilmusid ukselävele külmast kangete sõrmedega poisikesed, kes võisid osutuda Jeesuslapse saadikuiks, ning panid proovile majarahva hingehääduse.

Kooliõpikutest sai lugeda palasid, kus vaesuse käes vaevlevale lapsele/perele saab pühade ajal osaks kaaskodanike heldus ja lahkus. Korvid jõuluroogadega rändasid saunikueitede lävele, haigetele lastele viidi säravad jõulupuud voodi kõrvale, imekombel täitusid soovid ja inimesed olid lahked ja helded. Kes ei olnud, kasvas ümber!

Mida me nendest – sageli halearmsatest ja naiivsetest – lugudest oleme üle võtnud? Mis on jõulujutu aegumatu sõnum? Millest kirjutatakse tänapäevastes algupärastes jõuluraamatutes? Nagu öeldud, punakuued ja inglikesed tohib kõrvale jätta. Sündmused võiksid muidugi talvel areneda, need võiksid seostuda mõne jõulukingitusega ja nende hüva sõnumit ei pruugiks autor väga ära peita. Jõulujuttudele on iseloomulik varjamatu moraal. Lood tõstavad endiselt esile selliseid väärtushoiakuid nagu lahke meel, märkamine, heldekäelisus, omakasupüüdmatu abi. Endiselt peetakse isetehtud, olgugi et vaesemaid jõule paremaks kui ostetud jõule. Arvatakse oluliseks koosolemise aega ja mittemateriaalseid väärtusi. Kõik see ei tähenda, et midagi dramaatilist toimuda ei tohiks.

Sel aastal jäi algupäranditest silma neli raamatut, mida võiks jõulujuttude riiulisse paigutada. Väikeste mööndustega sobib sinna Veiko Märka „Kuidas kuud endale mütsid said“. Meenus Samuil Maršaki „Kaksteist kuud“, kus vaeslapse abistamiseks aastale kiirkorras ring peale tehti ning mille ainetel lavastati omal ajal koolides ja lasteaedades näärinäidendeid. Eks ole ka Märka raamat pigem näärimekiline.

21.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto