Sisukord
AK
Postimees
21.12.2019
Eesti President Kaljulaid: sel aastal pandi mulda seemneid ja me ei tea, millised tulevad õied (45) Majandus Seda aktsiat veganid ostaksid Tesla aktsia hüppas rekordtasemele Aastalõpu osturalli viitab optimismile Välismaa Udmurtide keeletragöödia: vanemad ei taha lastele emakeelt õpetada (4) Prantsuse tankid Eesti soodes hätta ei jäänud (23) Arvamus Värske toompealase suur amps (1) Valge laeva maaletooja Riski armastav peaminister Veart mees, veart film Juhtkiri: presidendi selge sõna (44) Toomas Kask: sõna sõna vastu ehk usk (4) Sport PM Itaalias. Ragnar Klavan koondisest: kui tulen, võtaksin Karol Metsalt koha ära (1) Jaanus Kriiski kolumn: koolilaps peab ka kehalises kasvatuses hinde saama! (20) Mitte aasta parim, vaid aasta tüliõun Tänak valiti maailma kolmandaks autosportlaseks Kliima Nessun dorma ehk täna öösel ei tohi keegi magada (3) Merendus Luba käes, väga palju on teha AK Rupert Sheldrake: meil on kultuur, kus kõike peetakse õiguseks ja enesestmõistetavuseks (4) Milline kurb allakäik – olla inimene Tallinn 800: värvirõõmu Vahemere äärest EKI keelekool: šampanja aeg käes, siidri oma tulekul (1) Andi Hektor: tädi Maali ja Pihtipudase memm Nokia jahil (6) Kas lätlased teevad meist paremat teatrit? Mesikäpa sentatsioon: Must auk paneb universumi paisuma Mesikäpp. Uudis metsavendade punkri taastamisest tegi maailmale ringi peale Mesikäpa geeniuuring näitab: just nii nägi välja muistne skandinaavlane Arter Aasta loomaarst: koeraomanik käigu kindlasti koertekoolis Kui vähem oleks rohkem (1) Menulaulude autor Airi Liiva: ma tean, mis on õnnelikkuse ja edukuse võti (3) Aus ja mõne rajuma puritaani silmis ehk ohtlikki Baruto rääkimata lood «Admiral Bellingshausen» valmistub otsustavaks etapiks ja Antarktikasse jõudmiseks Kirss jõululaual: pardipraad See kaunis kuusepuu Kuraditosin peokleiti pahadele tüdrukutele Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: šampanja aeg käes, siidri oma tulekul

2 min lugemist
Šampusepokaalid. FOTO: Pexels/Cc0 Licence

Joogifriigid ja trendisättijad saavad aastavahetuse paiku teravmeelitseda, kas šampanja maitseb paremini kitsast või laiast klaasist. Või kas viimane on kuju saanud markiis de Pompadouri või kuninganna Marie Antoinette’i rinna järgi.

Kvaliteetveine mekkinu suudab vahet teha, kas klaasi on valatud ehtsat Champagneist pärit jooki või kihiseb seal sekt, cava, lambrusco või suvaline шампусик.

Siinmail enamasti suvise grilliaja joogiks peetav siider alles nihkub poeriiuleil tasapisi säästuõlle ja longero vahelt vahuveinide sekka. Nii on täheldanud ühe siidrivabriku peremees.

Seadusandja sõnastuse kohaselt on siider valmistatud üldjuhul õunamahlast, perry aga pirnimahlast ning piiratud koguses võib siidrile lisada pirnimahla ja vastupidi. Et siis siider on õunast ja perry pirnist tehtud. Siidritootjad on mõelnud, mis võiks olla perry eestikeelne vaste. Esialgu pole head ideed tulnud, aga kõik ettepanekud on teretulnud.

Muideks, pirnisiider ei sobi, sest tähendab, et õunamahlale on lisatud pirnimahla. Pelgalt maitseks.

Perry on aga peen jook, seda valmistab üks sajast siidritootjast. Siidriilma tippu kuuluva joogi valmistamiseks ei kasutata mistahes kvaliteediga pirni, vaid puuvili peab olema ideaalne. Kui siider on peaaegu vahuvein, siis perry või prantslaste poiré võrdluseks sobib Rolls-Royce. Elegantne, maagilise mõjuga ning naturaalse mulliga, elav jook. Tõeline perry, mitte pear-cider. Ingliskeelsed asjatundjad vaidlevadki, kas perry ja pear-cider on sünonüümid. Töösturid pooldavad viimast, käsitöö tegijad on jäänud traditsioonile ja kvaliteedile truuks. Terminoloogia puhub ikka kired lõkkele.

Siidrimood on täiendanud meie sõnavara ka käsitöösiidri ja pommeljeega. Nii registreeriti Eestis esimene käsitöösiider nelja aasta eest ja Skandinaavias võib pommeljee tiitlit kanda kaks inimest, neist üks eestlane.

Enamasti on sommeljee kohta antud selgitus, et tegemist on veinikelneriga. Tegelikult sommeljee ainult veini ei vala, vaid tegeleb veinikeldri ja veinikaardiga ning sobitab jooke toitudega. Nii ei ole ka sertifitseeritud pommeljee pelgalt siidrikallaja, vaid siidriekspert.

Käsitöösiidrit on väidetavalt valmistatud üle 1000 aasta. Kunagi olnud siider ka maksevahend. Nii makstud Vana-Rooma leegionäridele töötasu siidrina, mis oli veest kasulikum, kuna alkohol ja happed hoidsid tõved eemal.

Ent siiski, eelkirjutatu ei ole küll reklaam, aga ikkagi hoiatus: „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist!“

Seotud lood
20.12.2019 23.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto