Sisukord
AK
Tänane leht
21.12.2019
Eesti President Kaljulaid: sel aastal pandi mulda seemneid ja me ei tea, millised tulevad õied (45) Majandus Seda aktsiat veganid ostaksid Tesla aktsia hüppas rekordtasemele Aastalõpu osturalli viitab optimismile Välismaa Udmurtide keeletragöödia: vanemad ei taha lastele emakeelt õpetada (4) Prantsuse tankid Eesti soodes hätta ei jäänud (23) Arvamus Värske toompealase suur amps (1) Valge laeva maaletooja Riski armastav peaminister Veart mees, veart film Juhtkiri: presidendi selge sõna (44) Toomas Kask: sõna sõna vastu ehk usk (4) Sport PM Itaalias. Ragnar Klavan koondisest: kui tulen, võtaksin Karol Metsalt koha ära (1) Jaanus Kriiski kolumn: koolilaps peab ka kehalises kasvatuses hinde saama! (20) Mitte aasta parim, vaid aasta tüliõun Tänak valiti maailma kolmandaks autosportlaseks Kliima Nessun dorma ehk täna öösel ei tohi keegi magada (3) Merendus Luba käes, väga palju on teha AK Rupert Sheldrake: meil on kultuur, kus kõike peetakse õiguseks ja enesestmõistetavuseks (4) Milline kurb allakäik – olla inimene Tallinn 800: värvirõõmu Vahemere äärest EKI keelekool: šampanja aeg käes, siidri oma tulekul (1) Andi Hektor: tädi Maali ja Pihtipudase memm Nokia jahil (6) Kas lätlased teevad meist paremat teatrit? Mesikäpa sentatsioon: Must auk paneb universumi paisuma Mesikäpp. Uudis metsavendade punkri taastamisest tegi maailmale ringi peale Mesikäpa geeniuuring näitab: just nii nägi välja muistne skandinaavlane Arter Aasta loomaarst: koeraomanik käigu kindlasti koertekoolis Kui vähem oleks rohkem (1) Menulaulude autor Airi Liiva: ma tean, mis on õnnelikkuse ja edukuse võti (3) Aus ja mõne rajuma puritaani silmis ehk ohtlikki Baruto rääkimata lood «Admiral Bellingshausen» valmistub otsustavaks etapiks ja Antarktikasse jõudmiseks Kirss jõululaual: pardipraad See kaunis kuusepuu Kuraditosin peokleiti pahadele tüdrukutele Meelelahutus Koomiks Sudoku

Milline kurb allakäik – olla inimene

9 min lugemist
Cristiano Ronaldo tänavu 15. detsembril Torino Juventuse kohtumises Udinese vastu. FOTO: Claudio Benedetto/ZUMAPRESS.com

Hiigelsuure staadioni prožektorid silitavad hele­rohelist ­Torino muru, mis alistunult lebab tumedaks tõmbunud taeva all, valmis kõigeks, mida mõnikümmend meest temaga varsti tegema hakkavad. Nad jooksevad juba staadionil, kergelt ja hoogsalt, demonstreerides kümnetele tuhandetele inimestele, kes neid vaatavad, nende nime hüüavad ja nende poole oma käsi sirutavad, seda lõdvestunud ja elegantset üleolekut aja kulgemisest, mida miski ei näita paremini kui hästi treenitud keha.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Nende jalad kerkivad soojendust tehes kiirete tõmmetega maast üles, nende käed teevad suuri ringe, mis ei tähista oma dramaatilisusest hoolimata mitte midagi, jättes endast maha vaid õhku tõmmatud imaginaarsed kaared ja veidi paremini painduvad deltalihased. Enamik neist on 20ndate eluaastate keskel, nende seas ka mõni vanem, keda spordikommentaatorid nimetavad veteranideks ning kelle sõna maksab garderoobis tänu nende eakusele rohkem kui teiste oma. Nad on juba ületanud selle maagilise 30. eluaasta piiri, mis spordimaailmas tähistab allakäigu vääramatut algust ning finišijoone paistmist.

Nemad on need, kelle käest ajakirjanikud küsivad karjääri lõppemise kohta, mõnel neist on juustesse siginemas halli (osaliselt nendesamade küsimuste tõttu), nende värskus hakkab kaduma ja ainus, millega need 30-aastased seda hiigelsuurtel areenidel välja vabandada veel suudavad, on nende „kogemused“.

20.12.2019 23.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto