Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2020
Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast Kolmejalgsed vallandasid liiklusraevu (1) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (1) Sipsik elab veel! Läti ema eksirännakud Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (11) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Pehme talv paneb rannad uut tasakaalu otsima AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (8) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (1) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sirje Toomla: juut, jõul ja jõulupuu

2 min lugemist
Sirje Toomla FOTO: Margus Ansu

Kõigile rahvastele on omane, et nad on oma asupaika tulnud kuskilt kaugelt ja nende naabrid on erakordselt kehvad – nõnda armastas alustada oma loengukursust üks tuntud keeleteadlane. Naabrid on meil viletsad jah, peale selle on imelikud, rumalad, saamatud, vahel suisa põlastusväärsed kõik teisedki rahvad, kellega oleme ajaloo jooksul kokku puutunud.

Selline suhtumine kajastub kenasti keeles: heatahtlikke ja tunnustavaid väljendeid naabrite või üldse teiste rahvastega seoses – ainsana meenub «korras nagu Norras» – on väga palju vähem kui pilkavaid ja halvustavaid.

Meil on selline tore ütlus: «Tuleb keegi jõuluks peresse, olgu ta kas juut, mustlane ehk sant, ikke antakse talle süia, juua ja öömaja.» Need kolm olid siis vanade eestlaste ettekujutuses kõige hullemad, keda muidu aeti kaikaga tare juurest eemale, ja kellesse vaid pühal jõuluajal, kui hing on hell ja soov head teha suur, suhtutakse kui ligimesse.

Üks selliseid rahvaid, kes on eestlaste kõrval elanud aastasadu ning keda kohtab halvustavates väljendites palju, on juudid. Viisakamad ütlused on näiteks «ajab nagu juut peale», «juut sööb, müts peas» või sõimusõnad juudinahk ja juutjalg (varas). Kuigi juudid jõulupühi ei tähista, oleme keeles omistanud neile nii jõulud kui ka ehitud jõulupuu, ja ikka põlglikus võtmes.

Heatahtlikke ja tunnustavaid väljendeid naabrite või üldse teiste rahvastega seoses on väga palju vähem kui pilkavaid ja halvustavaid.

Tegevusetut olekut või suisa logelemist võib võrrelda juudi jõuluga: «Seisäd ja oled üleval, tööd ei ole. Mool oo juudi jõulud.» Ja muidugi laialt tuntud väljend juudi jõulupuu.

Keeleuurijate arvates on see väljend üsna uus, levima hakkas see alles eelmise sajandi keskel, viiekümnendatel. Võimalik, et kujund on ajendatud tõepoolest üleehitud sädelevast jõulukuusest, ning juut on kaasatud ehk seepärast, et juuti kui rikkuse ja samas ka ihnuse võrdkuju on väljendites usinalt kasutatud.

Juutidel kui jõukamal rahval pidi seda va kulda ja karda ikka rohkem olema kui lihtsal eestlasel. Ja kui on jõukust, riputavad «teistsugused» selle kõigile kadestamiseks välja, rahvasuugi ütleb irooniliselt, et rikkus ei anna häbeneda.

Peale selle sobib juut kui j-ga algav sõna meie kõnekäändudes ja muudes rahvaluule vormides levinud kujundusvõttega, kus sõna algushäälik kordub.

Nagu juudi jõulupuu – nõnda saab öelda kirjult ja maitsetult rõivastatud või liiga ehitud inimese kohta. Tänapäeval on selle väljendi kasutus tunduvalt laienenud, juudi jõulupuuga saab võrrelda pea kõike, mis on igapäeva skandinaavialikest moetoonidest värvilisem või millel kirkad tuled küljes, näiteks hoone, sild, vaateaken, auto näidikulaud jne.

Põnev, mida kõike küll meie naaberrahvaste väljendite varasalv sisaldada võib!

Seotud lood
21.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto