Sisukord
Arvamus
Tänane leht
23.12.2019
Eesti Johnson kulges Tapa udus kiirelt ja efektselt Õiguskantsler nõuab Viru vanglalt paremat kartserit (2) Andmeleke sundis läbi vaatama miljoneid dokumente (2) Kümned vabatahtlikud otsisid kadunud inimest Erakorraline lahendus korralisele probleemile: kiirabi sõidab üksikutele vanuritele tere ütlema (9) Majandus Uude kümnendisse väänduva mobiili, kvantarvutite ja unise tiigriga Aasta suurimad kaotajad ja ebaõnnestujad Välismaa Sherr: Putinil ja patriarh Kirillil on samasugune siht (3) Arvamus Juhtkiri: üksilduse talumatu hind (13) Indrek Lepik: kesktelevisioon 2.0 Jaak Valge: mitte isside mäss, vaid globalism versus rahvuslus (77) Teet Kalmus: kas proviisor tahab ettevõtjaks? (14) Erkki Bahovski: Moskva karistuspingile. Ka rahvusvahelises poliitikas (4) Meie Eesti Kui teadusest saab ideoloogia (9) Martin Ehala: Toeks ärevatel aegadel Oleme vaatlejad universumis (8) Kultuur Valguse muusika pimedal ajal Armukesed abielu mahelõksus Katja Novitskova jälitav tulevik Sport Euroopa ja brasiillase pidu Zirk korraldas USAs rekordite saju (1) Kuidas elab murdmaasuusatamine? (1) Bø läheb väljateenitud isapuhkusele (1) Tartu Sirje Toomla: juut, jõul ja jõulupuu (8) Ivi Drikkit: meil kõigil on koht talvetaeva all (1) Kiirabiga liitusid Signe, Anne, Tiina ja veel tosin uut elupäästjat Pühade ajal on abivajajaid rohkem Astronoom Tõnu Viik: tähtedel on meist kama (28) Miks mitukümmend aastat kodutute külas elanud mees varjupaika ei lähe? Sest ei taha. (14) Eks ole jõule olnud ennegi Kulturistist jõuluvana Imre Vähi: nutiseade tapab lapsepõlve Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sirje Toomla: juut, jõul ja jõulupuu

2 min lugemist
Sirje Toomla FOTO: Margus Ansu

Kõigile rahvastele on omane, et nad on oma asupaika tulnud kuskilt kaugelt ja nende naabrid on erakordselt kehvad – nõnda armastas alustada oma loengukursust üks tuntud keeleteadlane. Naabrid on meil viletsad jah, peale selle on imelikud, rumalad, saamatud, vahel suisa põlastusväärsed kõik teisedki rahvad, kellega oleme ajaloo jooksul kokku puutunud.

Selline suhtumine kajastub kenasti keeles: heatahtlikke ja tunnustavaid väljendeid naabrite või üldse teiste rahvastega seoses – ainsana meenub «korras nagu Norras» – on väga palju vähem kui pilkavaid ja halvustavaid.

Meil on selline tore ütlus: «Tuleb keegi jõuluks peresse, olgu ta kas juut, mustlane ehk sant, ikke antakse talle süia, juua ja öömaja.» Need kolm olid siis vanade eestlaste ettekujutuses kõige hullemad, keda muidu aeti kaikaga tare juurest eemale, ja kellesse vaid pühal jõuluajal, kui hing on hell ja soov head teha suur, suhtutakse kui ligimesse.

Üks selliseid rahvaid, kes on eestlaste kõrval elanud aastasadu ning keda kohtab halvustavates väljendites palju, on juudid. Viisakamad ütlused on näiteks «ajab nagu juut peale», «juut sööb, müts peas» või sõimusõnad juudinahk ja juutjalg (varas). Kuigi juudid jõulupühi ei tähista, oleme keeles omistanud neile nii jõulud kui ka ehitud jõulupuu, ja ikka põlglikus võtmes.

Heatahtlikke ja tunnustavaid väljendeid naabrite või üldse teiste rahvastega seoses on väga palju vähem kui pilkavaid ja halvustavaid.

8

Tegevusetut olekut või suisa logelemist võib võrrelda juudi jõuluga: «Seisäd ja oled üleval, tööd ei ole. Mool oo juudi jõulud.» Ja muidugi laialt tuntud väljend juudi jõulupuu.

Keeleuurijate arvates on see väljend üsna uus, levima hakkas see alles eelmise sajandi keskel, viiekümnendatel. Võimalik, et kujund on ajendatud tõepoolest üleehitud sädelevast jõulukuusest, ning juut on kaasatud ehk seepärast, et juuti kui rikkuse ja samas ka ihnuse võrdkuju on väljendites usinalt kasutatud.

Juutidel kui jõukamal rahval pidi seda va kulda ja karda ikka rohkem olema kui lihtsal eestlasel. Ja kui on jõukust, riputavad «teistsugused» selle kõigile kadestamiseks välja, rahvasuugi ütleb irooniliselt, et rikkus ei anna häbeneda.

Peale selle sobib juut kui j-ga algav sõna meie kõnekäändudes ja muudes rahvaluule vormides levinud kujundusvõttega, kus sõna algushäälik kordub.

Nagu juudi jõulupuu – nõnda saab öelda kirjult ja maitsetult rõivastatud või liiga ehitud inimese kohta. Tänapäeval on selle väljendi kasutus tunduvalt laienenud, juudi jõulupuuga saab võrrelda pea kõike, mis on igapäeva skandinaavialikest moetoonidest värvilisem või millel kirkad tuled küljes, näiteks hoone, sild, vaateaken, auto näidikulaud jne.

Põnev, mida kõike küll meie naaberrahvaste väljendite varasalv sisaldada võib!

Seotud lood
21.12.2019 27.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto