Sisukord
Arvamus
Tänane leht
23.12.2019
Eesti Johnson kulges Tapa udus kiirelt ja efektselt Õiguskantsler nõuab Viru vanglalt paremat kartserit (2) Andmeleke sundis läbi vaatama miljoneid dokumente (2) Kümned vabatahtlikud otsisid kadunud inimest Erakorraline lahendus korralisele probleemile: kiirabi sõidab üksikutele vanuritele tere ütlema (9) Majandus Uude kümnendisse väänduva mobiili, kvantarvutite ja unise tiigriga Aasta suurimad kaotajad ja ebaõnnestujad Välismaa Sherr: Putinil ja patriarh Kirillil on samasugune siht (3) Arvamus Juhtkiri: üksilduse talumatu hind (13) Indrek Lepik: kesktelevisioon 2.0 Jaak Valge: mitte isside mäss, vaid globalism versus rahvuslus (77) Teet Kalmus: kas proviisor tahab ettevõtjaks? (14) Erkki Bahovski: Moskva karistuspingile. Ka rahvusvahelises poliitikas (4) Meie Eesti Kui teadusest saab ideoloogia (9) Martin Ehala: Toeks ärevatel aegadel Oleme vaatlejad universumis (8) Kultuur Valguse muusika pimedal ajal Armukesed abielu mahelõksus Katja Novitskova jälitav tulevik Sport Euroopa ja brasiillase pidu Zirk korraldas USAs rekordite saju (1) Kuidas elab murdmaasuusatamine? (1) Bø läheb väljateenitud isapuhkusele (1) Tartu Sirje Toomla: juut, jõul ja jõulupuu (8) Ivi Drikkit: meil kõigil on koht talvetaeva all (1) Kiirabiga liitusid Signe, Anne, Tiina ja veel tosin uut elupäästjat Pühade ajal on abivajajaid rohkem Astronoom Tõnu Viik: tähtedel on meist kama (28) Miks mitukümmend aastat kodutute külas elanud mees varjupaika ei lähe? Sest ei taha. (14) Eks ole jõule olnud ennegi Kulturistist jõuluvana Imre Vähi: nutiseade tapab lapsepõlve Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: üksilduse talumatu hind

2 min lugemist
Eakas inimene jalutuskepiga. Pilt on illustreeriv. FOTO: Tiina Oja

Üks värvitu ja lõhnatu, ent musta meelt tekitav ning hingemattev mure kondab Eestis ringi. Ja mitte ainult Eestis, vaid ka mujal arenenud maailmas.

Tõsi, mõnel pool näikse suudetavat seda meist paremini ohjeldada. Teoorias peaksid ühiskonna jõukamaks saamine ja moodsad suhtlusvahendid toda probleemi pisendama, aga tegelikus elus võib efekt paradoksaalsel kombel olla suure hulga tegurite koosmõjul vastupidine.

Mure nimi on üksildus. Selle eest pole kaitstud paljud sellisedki inimesed, kes kõrvaltvaataja pilgu läbi peaks olema väljaspool ohtu, kuid kõige haavatavamad on siiski eakad. See on seda kurvem, et vanemas eas inimestel kulub teiste tugi ja abi sagedamini ära.

Hoolivas ühiskonnas piisab ainuüksi teadmisest, et meie keskel on hulk üksildasi ja õnnetuid inimesi, et midagi ette võetaks. Ent inimeste üksindusest välja toomisel on ka praktiline külg. Tuleb aru saada, et osa inimeste kõrvalejäämine puudub tervet kogukonda. See tähendab ka neid, keda on õnnistatud suure hulga lähedaste ja sõpradega.

Kuidas? Nagu tänasest lehest võib lugeda, siis näiteks seeläbi, et arvestatav osa kiirabi ressursist kulub üksildaste eakate sotsiaalsete vajakajäämistega tegelemisele. Nii mõnegi halva enesetunde – mille pärast kiirabibrigaad appi kutsuti – põhjus pole mitte mõni terviserike, vaid tarimist vajav puukorv või toidukott, võimetus iseseisvalt hügieenitoiminguid teha või lihtsalt põletav vajadus kellegagi natukenegi juttu ajada. Iga ambulantsi väljasõit tähendab avaliku raha kulutamist. Pealegi suurendab olukord, kus brigaad on sõitnud maal elava memmekese suhtlemispuudust ravima, võimalust, et suurele õnnetusele reageerimise aeg pikeneb.

Sotsiaalsete vajakajäämistega ei peaks tegelema üksnes riik. Oma osa on täita nii kodanikualgatustel, kogukondadel kui ka igaühel endal.

13

Kui te mõtlete, et sotsiaalprobleemide lahendamiseks peab olema ka mõistlikumaid viise, siis see mõte on õige. Kiirabi asemel võiks üksildasi vanureid regulaarselt külastada koduhooldustöötaja. Just koduhooldusteenusest olla asjatundjate sõnul Eestis karjuv puudus.

Mõistagi nõuab selline teenus raha. Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse sõnul tuleks pikaajalise hoolduse järele aitamiseks lisada sotsiaalhoolekandesse 150 miljonit eurot. Ühtpidi suur summa, ent väga suur hind on ka ühiskonnas vohaval üksindusel. Me lihtsalt ei tea, kui suur täpselt. Osalt seepärast, et inimeste üksildusega kaasnevaid rahakulusid on pehmelt öeldes keeruline ammendavalt kokku lüüa, teisalt aga seepärast, et inimlikku häda polegi võimalik eurodesse ümber arvutada.

Ning nagu sellistel puhkudel ikka, jääb üht-teist toppama ka puuduliku infoedastuse tõttu. Mõelge näiteks sellele, et lühinumbrit 112 teab igaüks, ent kui hästi on teada oma piirkonna sotsiaaltöötajate kontaktid või teave isikliku abistaja teenuse saadavuse kohta.

Ent üht tuleb rõhutada: sotsiaalsete vajakajäämistega ei peaks tegelema üksnes riik. Oma osa on täita nii kodanikualgatustel, kogukondadel kui ka igaühel endal. Väga paljudel üksinda olemisest meeleheitel inimestel on lähemad sugulased tegelikult olemas, ehkki nad võivad elada mujal. Kuid eri linnades või ka riikides elamine ei tohiks olla põhjus, miks jätta oma eakas isa, vanaema või muu sugulane viletsusse ja üksindusse. Eriti jõuluajal on paslik sellele mõelda.

Seotud lood
21.12.2019 27.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto