Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
23.12.2019
Eesti Johnson kulges Tapa udus kiirelt ja efektselt Õiguskantsler nõuab Viru vanglalt paremat kartserit (2) Andmeleke sundis läbi vaatama miljoneid dokumente (2) Kümned vabatahtlikud otsisid kadunud inimest Erakorraline lahendus korralisele probleemile: kiirabi sõidab üksikutele vanuritele tere ütlema (9) Majandus Uude kümnendisse väänduva mobiili, kvantarvutite ja unise tiigriga Aasta suurimad kaotajad ja ebaõnnestujad Välismaa Sherr: Putinil ja patriarh Kirillil on samasugune siht (3) Arvamus Juhtkiri: üksilduse talumatu hind (13) Indrek Lepik: kesktelevisioon 2.0 Jaak Valge: mitte isside mäss, vaid globalism versus rahvuslus (77) Teet Kalmus: kas proviisor tahab ettevõtjaks? (14) Erkki Bahovski: Moskva karistuspingile. Ka rahvusvahelises poliitikas (4) Meie Eesti Kui teadusest saab ideoloogia (9) Martin Ehala: Toeks ärevatel aegadel Oleme vaatlejad universumis (8) Kultuur Valguse muusika pimedal ajal Armukesed abielu mahelõksus Katja Novitskova jälitav tulevik Sport Euroopa ja brasiillase pidu Zirk korraldas USAs rekordite saju (1) Kuidas elab murdmaasuusatamine? (1) Bø läheb väljateenitud isapuhkusele (1) Tartu Sirje Toomla: juut, jõul ja jõulupuu (8) Ivi Drikkit: meil kõigil on koht talvetaeva all (1) Kiirabiga liitusid Signe, Anne, Tiina ja veel tosin uut elupäästjat Pühade ajal on abivajajaid rohkem Astronoom Tõnu Viik: tähtedel on meist kama (28) Miks mitukümmend aastat kodutute külas elanud mees varjupaika ei lähe? Sest ei taha. (14) Eks ole jõule olnud ennegi Kulturistist jõuluvana Imre Vähi: nutiseade tapab lapsepõlve Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kui teadusest saab ideoloogia

5 min lugemist
  • Ebateaduslikud teooriad säilivad teaduse kiuste ideoloogilistel põhjustel.
  • Asendamaks Jumalast jäänud tühimikku, pöörduvad rahvahulgad teaduse poole.
  • Probleem on puudulikus metafüüsikas või maailmavaates, mitte teaduses endas.
Prantsuse revolutsiooni järel kehtestati Prantsusmaal riikliku religioonina ateistlik Mõistuse Kultus (Culte de la Raison). Pildil Mõistuse Kultuse rituaal Pariisis Jumalaema kirikus 10 novembril 1793. Kristlik altar võeti maha ja selle asemele püstitati vabaduse altar kirjaga «Filosoofiale». Lito R. Weibezahl. FOTO: Akg-images/ Scanpix

Teadus on võtnud pöörde pimeduse poole, kirjutas maailma juhtivas meditsiiniajakirjas Lancet selle toimetaja Richard Horton aastal 2015. Tema sõnul vohavad halvad ja kallutatud uurimused, mh kantuna moekate trendide järgimisest kui kinnisideest. Nagu igasugused -ismid ja poliitilised ideoloogiad on võtnud religiooni mõõtmeid, on seda ka teadusfundamentalism ehk halvas mõttes teadususk. Teadusfundamentalism tunnistab ainult empiirilisi loodusteaduslikke teadmisi. Seda saadab veendumus, et teadusel on vastus kõigele (millele üldse vastata saab). Teadusfundamentalismile on mh omane usu ja teaduse vastandamine, kuigi reaalselt on teadususk kartnud kirikut, mitte kirik, ei praegune ega keskaegne, teadust.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tänapäevane maailmapilt pärineb peaasjalikult renessansist ja valgustusajastust. Märkimisväärselt esoteeriliseks osutunud perioodi on ekslikult peetud ratsio­naalseks. Ajastule tagantjärele teadusrevolutsiooni omistamine ei muuda tõsiasja, et hermetism, kabala, alkeemia, «maagia» jmt on ühel või teisel moel mõjutanud uusaegset maailmapilti, kujundanud suurkujusid, nagu Bacon, Descartes, Spinoza, Leibniz ja Newton – kellest viimane osutus esmalt eriliseks alkeemiaentusiastiks ja jäi lõpuni okultismi küüsi –, «teadusmärter» Giordano Brunost rääkimata.

21.12.2019 27.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto