Sisukord
Meie Eesti
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (14) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (7) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (10) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (15) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (25) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (17) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (13) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (1) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kui teadusest saab ideoloogia

5 min lugemist
  • Ebateaduslikud teooriad säilivad teaduse kiuste ideoloogilistel põhjustel.
  • Asendamaks Jumalast jäänud tühimikku, pöörduvad rahvahulgad teaduse poole.
  • Probleem on puudulikus metafüüsikas või maailmavaates, mitte teaduses endas.
Prantsuse revolutsiooni järel kehtestati Prantsusmaal riikliku religioonina ateistlik Mõistuse Kultus (Culte de la Raison). Pildil Mõistuse Kultuse rituaal Pariisis Jumalaema kirikus 10 novembril 1793. Kristlik altar võeti maha ja selle asemele püstitati vabaduse altar kirjaga «Filosoofiale». Lito R. Weibezahl. FOTO: Akg-images/ Scanpix

Teadus on võtnud pöörde pimeduse poole, kirjutas maailma juhtivas meditsiiniajakirjas Lancet selle toimetaja Richard Horton aastal 2015. Tema sõnul vohavad halvad ja kallutatud uurimused, mh kantuna moekate trendide järgimisest kui kinnisideest. Nagu igasugused -ismid ja poliitilised ideoloogiad on võtnud religiooni mõõtmeid, on seda ka teadusfundamentalism ehk halvas mõttes teadususk. Teadusfundamentalism tunnistab ainult empiirilisi loodusteaduslikke teadmisi. Seda saadab veendumus, et teadusel on vastus kõigele (millele üldse vastata saab). Teadusfundamentalismile on mh omane usu ja teaduse vastandamine, kuigi reaalselt on teadususk kartnud kirikut, mitte kirik, ei praegune ega keskaegne, teadust.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Tänapäevane maailmapilt pärineb peaasjalikult renessansist ja valgustusajastust. Märkimisväärselt esoteeriliseks osutunud perioodi on ekslikult peetud ratsio­naalseks. Ajastule tagantjärele teadusrevolutsiooni omistamine ei muuda tõsiasja, et hermetism, kabala, alkeemia, «maagia» jmt on ühel või teisel moel mõjutanud uusaegset maailmapilti, kujundanud suurkujusid, nagu Bacon, Descartes, Spinoza, Leibniz ja Newton – kellest viimane osutus esmalt eriliseks alkeemiaentusiastiks ja jäi lõpuni okultismi küüsi –, «teadusmärter» Giordano Brunost rääkimata.

19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto