Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
23.12.2019
Eesti Johnson kulges Tapa udus kiirelt ja efektselt Õiguskantsler nõuab Viru vanglalt paremat kartserit (2) Andmeleke sundis läbi vaatama miljoneid dokumente (2) Kümned vabatahtlikud otsisid kadunud inimest Erakorraline lahendus korralisele probleemile: kiirabi sõidab üksikutele vanuritele tere ütlema (9) Majandus Uude kümnendisse väänduva mobiili, kvantarvutite ja unise tiigriga Aasta suurimad kaotajad ja ebaõnnestujad Välismaa Sherr: Putinil ja patriarh Kirillil on samasugune siht (3) Arvamus Juhtkiri: üksilduse talumatu hind (13) Indrek Lepik: kesktelevisioon 2.0 Jaak Valge: mitte isside mäss, vaid globalism versus rahvuslus (77) Teet Kalmus: kas proviisor tahab ettevõtjaks? (14) Erkki Bahovski: Moskva karistuspingile. Ka rahvusvahelises poliitikas (4) Meie Eesti Kui teadusest saab ideoloogia (9) Martin Ehala: Toeks ärevatel aegadel Oleme vaatlejad universumis (8) Kultuur Valguse muusika pimedal ajal Armukesed abielu mahelõksus Katja Novitskova jälitav tulevik Sport Euroopa ja brasiillase pidu Zirk korraldas USAs rekordite saju (1) Kuidas elab murdmaasuusatamine? (1) Bø läheb väljateenitud isapuhkusele (1) Tartu Sirje Toomla: juut, jõul ja jõulupuu (8) Ivi Drikkit: meil kõigil on koht talvetaeva all (1) Kiirabiga liitusid Signe, Anne, Tiina ja veel tosin uut elupäästjat Pühade ajal on abivajajaid rohkem Astronoom Tõnu Viik: tähtedel on meist kama (28) Miks mitukümmend aastat kodutute külas elanud mees varjupaika ei lähe? Sest ei taha. (14) Eks ole jõule olnud ennegi Kulturistist jõuluvana Imre Vähi: nutiseade tapab lapsepõlve Meelelahutus Koomiks Sudoku

Oleme vaatlejad universumis

4 min lugemist
  • Universum on peenhäälestatud nii, et sellesse sai tekkida inimene.
  • Veidi teistsuguste füüsikakonstantide puhul poleks tähti ega planeete.
  • Näib, et Looja on Universumi tööle pannud nii, et selles saaks olla vaatleja.
Galaktikaparv Abell 1689, mis asub meist 2,2 miljardi valgusaasta kaugusel. Sellesse kuulub üle 160 000 tähepilve. Ruudukese sees on galaktika A1689-zD1, mis on üks meist kõige kaugemal asuvaid galaktikaid - 13 miljardi valgusaasta kaugusel. FOTO: Scanpix/AFP/NASA/ESA/L. Bradley/R. Bouwens/H. Ford/G. Illingworth

Neil päevil kuuleme jälle kahe tuhande aasta vanust lugu Petlemma tähest, mis juhatas hommikumaa targad vast sündinud ­kuninga juurde. Kirjas on see küll ainult ühes uue testamendi neljast evangeeliumist, aga see asja­olu ei vähenda uskujate usku ega suurenda uskmatute uskmatust. Ja tegelikult polegi ehk tähtis, kas oskame anda sellele nähtusele tõepärase astronoomilise seletuse. Oluline on tähele ­panna, et need targad – kui nad ikka olid olemas – olidki tolle aja kõige targemad inimesed, maagid, kes valdasid kogu teadmist ja oskasid taevastest märkidest välja lugeda midagi, mida tavainimene ei suutnud.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ajapikku on inimkonna teadmised ja arusaam maailma asjadest määratult kasvanud. See on kaasa toonud järjest süveneva spetsialiseerumise, kapseldumise kitsukestesse erialastesse mullikestesse. Teaduses on tänapäeval sageli nii, et füüsik ei mõista füüsikut, bioloog bioloogi ega keemik keemikut – vähemalt detailides. Mis siis veel rääkida teadusharudeülesest arusaamisest või suhtlusest selliste suurte vaimse tegevuse valdkondade, nagu teadus, usk, kunst, vahel. Mingil moel see suhtlus ometi toimib. Teadlased suudavad nautida kunsti, usumehed teaduskirjandust ja nii edasi.

21.12.2019 27.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto