Sisukord
Kultuur
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (11) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (45) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Näitus viimase sajandi olulisimast nähtusest

3 min lugemist
«Naine sigaretiga», Lydia Mei (1896–1965), 1920. aastad, õli, Eesti kunstimuuseum. FOTO: Repro

Üle-eelmise sajandi lõpukümnenditel ja eelmise esimesel poolel tegutsenud kunstnikele pühendatud projekt kõrvutab siinset kunstikultuuri Soomega, kus naisloojate roll kultuuris oli ajalooliselt silmapaistvam kui meil. Aga soomlased on oma naiskunstnike panust ka tunduvalt põhjalikumalt uurinud ja seda üliedukalt muule maailmale tutvustanud.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Käesoleva juubelinäituse kaks maailmanime pärinevadki Soomest: tõsi küll, Muumi­trolli looja Tove Janssoni laiem tuntus põhineb tema tegevusel kirjanikuna, aga see-eest Helene Scherfbjeckist on saanud kogu Põhjamaade kunsti üks edukamaid ekspordiartikleid.

Meie kunstipublik teab aga endiselt liiga vähe Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud naisloojatest, kes on alaesindatud nii muuseumite kogudes kui ka püsiekspositsioonides. Suurnäitus püüabki seda vajakajäämist tasa teha.

Teisalt kõnetab naiskunstnikele pühendatud juubeliteema meie praegust ajahetke. Kuigi naiste osalus kultuuriloomes, teaduses või poliitikas pole enam ammugi erandlik nähe, tekitab naiste esiletõus ühiskonnategelaste ja kultuuri loojatena endiselt vastakaid arvamusi. Just see kontekst teeb «Eneseloomisest» erakordselt päevakajalise projekti, mis annab peale meie kunsti- ja kultuuriajalukku panustamise tuge ja inspiratsiooni noortele põlvkondadele.

Naiste emantsipeerumine on viimase sajandi üks olulisemaid nähtusi, mis on muutnud kogu lääne ühiskonda, ning selle vaatlemine kunstiloomingu kaudu aitab paremini mõista tänast sootsiumi ja identiteete.

Naissoost kunstnike loomingu eripära väljendus vaadeldud ajavahemikul eelkõige teoste teemades ja žanrides, mille hulgas torkavad silma interjöörid, portreed, vaikelud ning teisedki erasfääri kujutavad stseenid, aga ka maastikumaal. Ühelt poolt peegeldavad need tõesti tollaste naiste suhteliselt piiratud elu ja kogemusi, teisalt on tihti tegemist kunstiliste ettekirjutustega.

Siiski ei saa nimetamata jätta paljudele naisloojatele iseloomulikku ellusuhtumist, mis väljendus huvis individuaalse psühholoogia ja eraelu vastu. Kuraatorid Anu Allas ja Tiina Abel väidavadki näitusele valitud materjali põhjal, et kunst on paljudele naisloojatele olnud isikliku identiteediloome ja sisevaatluse viis, «eneseloomise ja emantsipeerumise vahend, mis on naiskunstnike elukeskkonnas toimuvat peegeldanud, aga ka seda keskkonda kujundanud».

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto