Sisukord
AK
Tänane leht
28.12.2019
Eesti Graafikud ⟩ Rahva hinnang aastale Eestis: EKRE valijale rõõmupidu, teistele valdavalt kurbmäng (56) Ministeeriumid loodavad eraraha abil uued hooned saada (3) Majandus Postimehe ülevaade: börsil oli väärtpaberite pakkumise aasta Välismaa Türgi sekkumine Liibüas kasvatab piirkonnas pingeid (1) Enamik Kasahstanis alla kukkunud lennuki reisijaist pääses eluga Ususeadus tekitas Montenegro parlamendis kaose NATO juht on valmis Putiniga kohtuma (5) Hiina põlve uueks loomas (26) Arvamus Juhtkiri: Venemaa olevik on minevik (42) Ei ole midagi võimatut, kui on tahe (4) Riigireeturi kaunid jõulud (2) Kremli ajalooprofessor (1) Uus tulemine Sport Martten Kaldvee kolumn: tippspordis pole kohta nõrkadele (5) Laskesuusatajad kolivad jalgpallistaadionile Eesti jalgpallikoondis 2025: pealik Kostja ja tema 11 sõdurit (2) Kliima Kümnendi lõpus on kliimaselgus veel väga kaugel (3) Merendus Sonaritehnika avab hüdrograafidele merepõhja saladused AK Reet Aus: ma ei mõtle sellele eriti, kui palju meil planeedina veel aega on jäänud (18) Poliitikatoimetuse aastaradar 2019 (8) 2019. aastal maailma raputanud sündmused (22) Hiina põlve uueks loomas (26) Kultuuriaasta 2019! Suusatamise karm puhastustuli (2) Arter Fred Jüssi: Eesti metsas käib riiklik laastamine (67) Oliver Ait – mees, kes pööras ennast Aasia poole Põhjamaise anonüümsuse ehe näide (1) Miniampsud aasta lõpuks: hapukapsakreem ja verivorstitrühvel Pulli munad, topless-pensionär ja muud üllatused tänasel vana-aastaõhtul! Keegi ei taha alt vedada leitnant Kitsuragit. Disco Elysium teiste pilgu läbi Moeprofid paljastavad: kolm kõige hullemat viga riietumisel, mis sulle kindlalt vee peale tõmbavad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Reet Aus: ma ei mõtle sellele eriti, kui palju meil planeedina veel aega on jäänud

14 min lugemist
Reet Aus.  FOTO: Tairo Lutter

Põlevad metsad, kuivavad põllud ja hukkuvad liigid – need on selle aasta märksõnad. Olgugi et üks kuum suvi pole piisav valim suuremate järelduste tegemiseks, on konsensus kliimamuutuste suhtes teadlaste seas valdav.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ei maksa end aga sellega kinni mõelda, kas ja kui suur on inimeste osa planeedi kuumenemises. Tarbimisühiskonna väljaheited on silmanähtavamad: plastisaared ookeanides ja prügimäed üha laienevates metropolides. Aina enam tundub, et lagunegu inimkonna kasutatud materjalid kuitahes hästi, seda prügi on lihtsalt liiga palju. Me toodame prahti sellistes kogustes, et ainuüksi selle ümbertöötlemine on meeletu energiakulu. Mis siis teha? Tarvitada asju, mis juba olemas. Või siis järgmine parim valik: kasutada neid materjale, mis masstootmisest üle jäid. Ettevõtja Reet Aus toodab nõndaviisi riideid. Aastalõpuvestluses Neeme Rauaga räägivad asjaosalised niinimetatud upcycling’ust, kliimakokkuleppest, „tarbimiskonfliktist“ endise esimese ja kolmanda maailma vahel ning mõistagi sellest, kuidas selle apokalüptilise meeleolu taustal igal hommikul voodist tõusta.

Olen rahvusvahelises meedias viimasel ajal üha sagedamini komistanud sõnale „nihilism“. Tead selle tähendust?

Umbes ju tean. Selge positsioonitus – ehk.

27.12.2019 30.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto