Sisukord
Arvamus
Tänane leht
28.12.2019
Eesti Graafikud ⟩ Rahva hinnang aastale Eestis: EKRE valijale rõõmupidu, teistele valdavalt kurbmäng (56) Ministeeriumid loodavad eraraha abil uued hooned saada (3) Majandus Postimehe ülevaade: börsil oli väärtpaberite pakkumise aasta Välismaa Türgi sekkumine Liibüas kasvatab piirkonnas pingeid (1) Enamik Kasahstanis alla kukkunud lennuki reisijaist pääses eluga Ususeadus tekitas Montenegro parlamendis kaose NATO juht on valmis Putiniga kohtuma (5) Hiina põlve uueks loomas (26) Arvamus Juhtkiri: Venemaa olevik on minevik (42) Ei ole midagi võimatut, kui on tahe (4) Riigireeturi kaunid jõulud (2) Kremli ajalooprofessor (1) Uus tulemine Sport Martten Kaldvee kolumn: tippspordis pole kohta nõrkadele (5) Laskesuusatajad kolivad jalgpallistaadionile Eesti jalgpallikoondis 2025: pealik Kostja ja tema 11 sõdurit (2) Kliima Kümnendi lõpus on kliimaselgus veel väga kaugel (3) Merendus Sonaritehnika avab hüdrograafidele merepõhja saladused AK Reet Aus: ma ei mõtle sellele eriti, kui palju meil planeedina veel aega on jäänud (18) Poliitikatoimetuse aastaradar 2019 (8) 2019. aastal maailma raputanud sündmused (22) Hiina põlve uueks loomas (26) Kultuuriaasta 2019! Suusatamise karm puhastustuli (2) Arter Fred Jüssi: Eesti metsas käib riiklik laastamine (67) Oliver Ait – mees, kes pööras ennast Aasia poole Põhjamaise anonüümsuse ehe näide (1) Miniampsud aasta lõpuks: hapukapsakreem ja verivorstitrühvel Pulli munad, topless-pensionär ja muud üllatused tänasel vana-aastaõhtul! Keegi ei taha alt vedada leitnant Kitsuragit. Disco Elysium teiste pilgu läbi Moeprofid paljastavad: kolm kõige hullemat viga riietumisel, mis sulle kindlalt vee peale tõmbavad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Venemaa olevik on minevik

2 min lugemist
Valdimir Putin FOTO: MIKHAIL KLIMENTYEV/AP

Kui pärast kaht aastakümmet sinu juhtimist on suurriik endiselt koht, kus lokkavad vaesus, korruptsioon ja ebaõiglus, siis vähemalt Venemaa puhul tundub juba mõnda aega, et särava tulevikuvaate puudumisel on langetatud otsus suunata vaade minevikku.

Võimuladviku autoriteedi kinnistamine käib käsikäes Nõukogude Liidu heroiseerimisega ning oma eelkäijast erinevalt ei ole Vladimir Putin teinud saladust, et kuuendikku maailmast koondanud moodustise kadumine oli kohutav viga, mis tuleks võimaluse korral korvata.

Venemaal kehtib sageli valem, et kehva sisepoliitilise olukorra vaiba alla lükkamiseks leitakse sobiv patuoinas, kelle abil oma tegematajätmistelt tähelepanu kõrvale juhtida. Eriti mõjusa kombinatsiooni saab kangelaslikust minevikust ja vaenlasest olevikus.

Miks on Putinil just nüüd vaja hakata välja kaevama teooriaid Poola pahategude(!) kohta Teises maailmasõjas? Esimene põhjendus on see, et Poola eurosaadik ja endine välisminister Radosław Sikorski esitas Euroopa Parlamendile eelnõu, millega öeldakse, et Teise maailmasõja eest kannavad vastutust nii Natsi-Saksamaa kui ka Nõukogude Liit.

Sellist ebaõiglust ei saa Putin aga taluda, sest kui midagi muud, siis on Venemaal vähemalt narratiiv, et nemad olid suure sõja võitjad. See on rahvuslik lugu, mis ühendab praegu suurt osa venelasi. Euroopa samm Nõukogude Liidu pahalaste hulka kuulutamisega tähendab aga seda, et Kreml jääb ilma ühest mõjusamast hoovast, millega rahvast ühendada ja enda poolel hoida.

Vahest on Putinil okas hinges seetõttu, et erinevalt kõigist teistest lausparempoolsetest-populistlikest Euroopa võimudest ei ole Poola Õiguse ja Õigluse partei seda kunagi olnud. Poolakad ise teavad oma ajalugu hästi. Tegelikult näitas olukord Poola-Vene suhetes paranemise märke siis, kui Smolenskis kukkus alla president Lech Kaczyński lennuk, tappes koos riigipeaga 96 tähtsat Poola riigi esindajat, kes olid teel Katõni massimõrva mälestama. Siis oli lend ühendav. See oli ka seni viimane tähelepanuväärsem Venemaa katse oma mineviku tontidega tegeleda.

«Nad oleksid nagu unustanud, kes ründas Poolat 1. septembril 1939. aastal,» ütles Putin, justkui unustades, et Nõukogude Liit ründas Poolat seitseteist päeva hiljem. Putin paistis olevat unustanud ka selle, et 22. septembril 1939 pidas tema kangelaslik endine kodumaa Brestis natsidega võiduparaadi. Poola inimesi hukkus sõjas kuus miljonit, enamik neist tsiviilisikud.

Teine selgitus Putini sõnadele võib olla välispoliitilise kursi hoidmine, millega soovitakse määrida Poola mainet ja nõrgestada sellega Kesk-Euroopa tähtsaima NATO liitlase positsiooni, lüües nii otse kiilu ka lääneriikide niigi murenevasse ühtsusesse. Kas see välismaal läbi läheb, on kaheldav.

Samas on Venemaal endas märgata tugevat kaldumist Kremli nostalgiast toituva propaganda poole. Vildakate seisukohtade propaganda brutaalsest efektiivsusest kõnelevad ka uuringud, mille järgi on 70 protsenti nõus, et Stalin tegi rohkem head kui halba. 55 protsenti on nõus, et tema tegusid saab õigustada sotsialismi ehitamisega.

Kriitilise mõtlemisega venemaalased jäävad ootama tulevikku vaatavat kodumaad, mida praegu ei paista kuskilt.

Seotud lood
27.12.2019 30.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto