Juhtkiri: Venemaa olevik on minevik

Valdimir Putin FOTO: MIKHAIL KLIMENTYEV/AP

Kui pärast kaht aastakümmet sinu juhtimist on suurriik endiselt koht, kus lokkavad vaesus, korruptsioon ja ebaõiglus, siis vähemalt Venemaa puhul tundub juba mõnda aega, et särava tulevikuvaate puudumisel on langetatud otsus suunata vaade minevikku.

Võimuladviku autoriteedi kinnistamine käib käsikäes Nõukogude Liidu heroiseerimisega ning oma eelkäijast erinevalt ei ole Vladimir Putin teinud saladust, et kuuendikku maailmast koondanud moodustise kadumine oli kohutav viga, mis tuleks võimaluse korral korvata.

Venemaal kehtib sageli valem, et kehva sisepoliitilise olukorra vaiba alla lükkamiseks leitakse sobiv patuoinas, kelle abil oma tegematajätmistelt tähelepanu kõrvale juhtida. Eriti mõjusa kombinatsiooni saab kangelaslikust minevikust ja vaenlasest olevikus.

Miks on Putinil just nüüd vaja hakata välja kaevama teooriaid Poola pahategude(!) kohta Teises maailmasõjas? Esimene põhjendus on see, et Poola eurosaadik ja endine välisminister Radosław Sikorski esitas Euroopa Parlamendile eelnõu, millega öeldakse, et Teise maailmasõja eest kannavad vastutust nii Natsi-Saksamaa kui ka Nõukogude Liit.

Sellist ebaõiglust ei saa Putin aga taluda, sest kui midagi muud, siis on Venemaal vähemalt narratiiv, et nemad olid suure sõja võitjad. See on rahvuslik lugu, mis ühendab praegu suurt osa venelasi. Euroopa samm Nõukogude Liidu pahalaste hulka kuulutamisega tähendab aga seda, et Kreml jääb ilma ühest mõjusamast hoovast, millega rahvast ühendada ja enda poolel hoida.

Vahest on Putinil okas hinges seetõttu, et erinevalt kõigist teistest lausparempoolsetest-populistlikest Euroopa võimudest ei ole Poola Õiguse ja Õigluse partei seda kunagi olnud. Poolakad ise teavad oma ajalugu hästi. Tegelikult näitas olukord Poola-Vene suhetes paranemise märke siis, kui Smolenskis kukkus alla president Lech Kaczyński lennuk, tappes koos riigipeaga 96 tähtsat Poola riigi esindajat, kes olid teel Katõni massimõrva mälestama. Siis oli lend ühendav. See oli ka seni viimane tähelepanuväärsem Venemaa katse oma mineviku tontidega tegeleda.

«Nad oleksid nagu unustanud, kes ründas Poolat 1. septembril 1939. aastal,» ütles Putin, justkui unustades, et Nõukogude Liit ründas Poolat seitseteist päeva hiljem. Putin paistis olevat unustanud ka selle, et 22. septembril 1939 pidas tema kangelaslik endine kodumaa Brestis natsidega võiduparaadi. Poola inimesi hukkus sõjas kuus miljonit, enamik neist tsiviilisikud.

Teine selgitus Putini sõnadele võib olla välispoliitilise kursi hoidmine, millega soovitakse määrida Poola mainet ja nõrgestada sellega Kesk-Euroopa tähtsaima NATO liitlase positsiooni, lüües nii otse kiilu ka lääneriikide niigi murenevasse ühtsusesse. Kas see välismaal läbi läheb, on kaheldav.

Samas on Venemaal endas märgata tugevat kaldumist Kremli nostalgiast toituva propaganda poole. Vildakate seisukohtade propaganda brutaalsest efektiivsusest kõnelevad ka uuringud, mille järgi on 70 protsenti nõus, et Stalin tegi rohkem head kui halba. 55 protsenti on nõus, et tema tegusid saab õigustada sotsialismi ehitamisega.

Kriitilise mõtlemisega venemaalased jäävad ootama tulevikku vaatavat kodumaad, mida praegu ei paista kuskilt.

27.12.2019 30.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto