Sisukord
Välismaa
Postimees
26.02.2020
Parkimisfirmad koondusid ühe mütsi alla (1) Eesti EKRE apteegireformi tühistamise eelnõu kukkus läbi (5) «Ma elan siin. Koos emaga, juba 15 aastat» (22) Anneli Ammase hea ajakirjanduse preemia läks Võrumaale (1) Terviseamet: Põhja-Itaaliast saabujad püsigu kodus Majandus Börsidele jõudis viirus alles nüüd Välismaa Kreeka saatis migrandilaagrite ehitamiseks saartele märulipolitsei Kirjastaja vangistamine räsib Hiina ja Rootsi suhteid Merili Arjakas: kolmandad valimised ei too Iisraelis lahendust Arvamus Juhtkiri: karmavõlg Narvale (16) Erik Aru: kas faktidel on lootust? (2) Jüri Liiv: Vargamäe mürgine pärand (15) Jaak Prozes: kas Putin tuleb või ei tule, selles on küsimus Eve Järve: keda kaitsevad reklaamiseaduse piirangud? Andreas Kaju: tío Bernie Meie Eesti Aimar Altosaar: Narva 2040 Aimar Altosaar: barokklinnast tööstuskeskuseks ja edasi (2) Lauri Vahtre: Narva vanalinn – teeme ära! (3) Kultuur Kuidas nautida õhtust juureravi (1) Kaalutus armastuse ja sõpruse vahel (1) Kõrvalt tulija triumf Sport Austraalias sündinud surfar tahab Eesti lipu all olümpiavõitjaks tulla (1) Saaremaa võrkpalliklubi unistab kahest kodumängust Autospordiliit annab avalikkusele valeinfot Tartu Miss Valentine toob võimlejaid kokku igast ilma otsast Lemmit Kaplinski viib volinikud jooksuringile Lubatud tähetorni lipuväljak lükkub aina kaugemasse tulevikku Tuigo kalmistule viivale kehvale teele paistab lootusekiir Alatskivi õunaaias algas uue kaupluse ehitus Tartu Uus Teater korgib lahti elu vastusteta küsimused Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Ajaloolane: armeenlaste genotsiidi tunnistamine kuulutaks Türgi kangelased mõrvariteks

4 min lugemist
  • Türklasest ajaloolane Taner Akçam uurib armeenlaste genotsiidi.
  • Tema sünnimaa eitab genotsiidi toimumist Akçami sõnul kompensatsiooni hirmus.
  • Ka ei olda valmis leppima, et paljud Türgi riigi asutajad osalesid tapatöös.
  • Samal ajal räägib üha enam türklastest akadeemikuid avalikult genotsiidist.
Anatoolia poolsaarelt välja saadetud armeenlased. Foto tegi Osmanite riigis teeninud Saksa nooremleitnant Armin Wegner, kes uuris jutte armeenlaste massimõrvadest ja pildistas väljasaadetute laagreid peamiselt Süüria kõrbes. FOTO: Armenian National Institute/sybil Stevens/wegner Collection/deutches Literaturarchiv, Marbach & United States Holocaust Memorial Museum/reuters/sc

USA Kongressi hiljutine otsus tunnistada armeenlaste massiline hävitamine Osmanite riigis Esimese maailmasõja ajal ametlikult genotsiidiks on ajaloolase Taner Akçami hinnangul justkui kahe teraga mõõk: ühelt poolt tekitab välisriikide seisukohavõtt türklastes trotsi, teiselt poolt paneb kriitilise meelega inimesed küsimusi esitama. Türgi valitsusele tähendab see eelkõige aga hirmu oma rahakoti pärast.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

«Mida rohkem selliseid resolutsioone tuleb, seda enam kasvab surve. Kriitiliselt mõtlev noorem põlvkond hakkab mõtlema, et seal võib olla miski valesti, me peaks seda uurima,» lausus usutluses Postimehele ühe esimese türklasest ajaloolasena 1,5 miljoni armeenlase hävitamist uurima asunud Akçam, kes juhib praegu Ameerika Ühendriikides Clarki ülikoolis genotsiidiuuringute õppetooli.

25.02.2020 26.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto