Sisukord
Välismaa
Postimees
31.12.2019

Ajaloolane: armeenlaste genotsiidi tunnistamine kuulutaks Türgi kangelased mõrvariteks

4 min lugemist
  • Türklasest ajaloolane Taner Akçam uurib armeenlaste genotsiidi.
  • Tema sünnimaa eitab genotsiidi toimumist Akçami sõnul kompensatsiooni hirmus.
  • Ka ei olda valmis leppima, et paljud Türgi riigi asutajad osalesid tapatöös.
  • Samal ajal räägib üha enam türklastest akadeemikuid avalikult genotsiidist.
Anatoolia poolsaarelt välja saadetud armeenlased. Foto tegi Osmanite riigis teeninud Saksa nooremleitnant Armin Wegner, kes uuris jutte armeenlaste massimõrvadest ja pildistas väljasaadetute laagreid peamiselt Süüria kõrbes. FOTO: Armenian National Institute/sybil Stevens/wegner Collection/deutches Literaturarchiv, Marbach & United States Holocaust Memorial Museum/reuters/sc

USA Kongressi hiljutine otsus tunnistada armeenlaste massiline hävitamine Osmanite riigis Esimese maailmasõja ajal ametlikult genotsiidiks on ajaloolase Taner Akçami hinnangul justkui kahe teraga mõõk: ühelt poolt tekitab välisriikide seisukohavõtt türklastes trotsi, teiselt poolt paneb kriitilise meelega inimesed küsimusi esitama. Türgi valitsusele tähendab see eelkõige aga hirmu oma rahakoti pärast.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Mida rohkem selliseid resolutsioone tuleb, seda enam kasvab surve. Kriitiliselt mõtlev noorem põlvkond hakkab mõtlema, et seal võib olla miski valesti, me peaks seda uurima,» lausus usutluses Postimehele ühe esimese türklasest ajaloolasena 1,5 miljoni armeenlase hävitamist uurima asunud Akçam, kes juhib praegu Ameerika Ühendriikides Clarki ülikoolis genotsiidiuuringute õppetooli.

30.12.2019 03.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto