Sisukord
Eesti
Tänane leht
31.12.2019

Terviseamet: gripipuhang tuleb jaanuari teisel nädalal

2 min lugemist
Grippi esineb praegu peaaegu kõikjal Eestis. FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Eelmisel nädalal pöördus hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3001 haigestunut üle Eesti, neist pooled olid lapsed. Haigusjuhtumite hulgas hakkas kasvama gripitaoliste haigestumise arv, 18 protsendi võrra suurenes grippi haigestunute arv.

Perioodil 2.–29. detsembrini pöördus ülemiste hingamisteede ägedate nakkushaiguste tõttu arsti poole üle 10 000 inimese, laboratoorselt on kinnitust leidnud 180 gripijuhtu.

Kuigi grippi haigestumise intensiivsus on praegu väike, hindab terviseamet selle levikut laialdaseks, sest grippi esineb peaaegu kõikjal Eestis – keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Tallinnas ja Harjumaal, Tartumaal ja Läänemaal. Ameti andmeil telliti Eestisse selleks aastaks 200 000 doosi gripivaktsiini ning vajadusel saab juurde veel 20 000 doosi.

Terviseameti Lõuna talituse vaneminspektor Meelis Polakese ütles Tartu Postimehele, et praegu ollakse ootel-valvel seisus. «Eelmiste aastate trendide järgi võib haigestumise tõusu prognoosida jaanuari teises või kolmandas dekaadis, kui ka vene õigeusu jõulud läbi ja koolilapsed koolis,» arvas ta. «Grippi haigestumuse intensiivsust võib praegu veel hinnata madalaks, kuid gripi levikut juba laialdaseks.»

Terviseamet kinnitab, et parim kaitse gripi vastu on vaktsineerimine, vaktsineerida saab nii perearsti juures kui vaktsineerimiskabinettides. «Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga,» selgitas ameti pressiesindaja Simmo Saar. 

Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust.

Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku mitmete võõraste inimestega.

«Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks,» ütles Saar ja lisas, et seetõttu soovitab terviseamet gripihooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult üksikute haigustunnuste (köha, kurguvalu, nohu) korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi ning peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Terviseamet palub lastevanematel olla tähelepanelikud. Kui lapsel ilmuvad haigusnähud, siis tuleks ta tervenemiseni koju jätta. Lisaks võiksid vanemad meenutada lastele, et nad ei kasutaks teiste laste joogipudeleid ja lusikaid ega hõõruks pesemata kätega silmi. Köhides ja aevastades tuleb nina ja suu salvrätiga katta. Kasutatud salvrätik tuleb kohe pärast kasutamist ära visata ja pesta käed seebiga.

Seotud lood
30.12.2019 03.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto