Andrus Karnau: pensionifondide rappimise aasta

Andrus Karnau. FOTO: Sander Ilvest/Postimeesm/scanpix Baltics

Mida kiiremini teise samba pensionifondid kasvavad, seda suuremaks muutub nende mõju Eesti majandusele. Nemad otsustavad, kelle ettevõttesse aktsiate või võlakirjadena investeerida, kelle ettevõte kasvab ja kelle oma kahaneb.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Teise samba pensionifondide rappimise üks põhjuseid võib peituda just selles, et piirata aina tugevamaks paisuvat investeerimisjõudu.

Rahandusminister Martin Helme rääkis detsembris riigikogus esinedes, et pensionifondide varast umbes 800 miljonit oli investeeritud Eestisse. Osa sellest seisab rahana kontodel, aga enamik on paigutatud ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse. Et aimu saada sellest, kui suur raha on 800 miljonit, võib kõrvale võtta Äripäeva 2019. aasta rikaste edetabeli. Äripäev hindas, et ettevõtja Kristjan Rahu vara väärtus on 312 miljonit, Raul Kirjanenil 286 miljonit ja Enn Pandil 112 miljonit eurot. 

31.12.2019 04.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto