Sisukord
Arvamus
Tänane leht
03.01.2020
Eesti Valitsusele avaneb võimalus aasta otsa tõsist tööd teha (4) Eesti on nüüd ÜRO Julgeoleku­nõukogu liige (3) M.V.Wool pani tehase uuesti tööle (4) Tartu abilinnapea Monica Rand keeldub taandumast (10) Majandus Kriisi asemel tuli buum ja globaalne börsiralli (9) Pensionifondidel oli suurepärane aasta (1) Välismaa 10 tähtsaimat konflikti tänavu: USA ennustamatu tegutsemine loob maailmas peataolekut (1) USA ja Iraan klaarivad arveid Iraagis Austria uus valitsus tahab kaitsta kliimat ja piire Millele keskendusid maailma liidrid uue aasta kõnedes? Kohalik vaade ⟩ Migrandid leiavad kiviselt saarelt vangla (12) Arvamus Juhtkiri: seitse kriisita aastat (4) Aare Tark: kliimakriisist põlvkondade ülese mõtlemisega (15) Andrus Karnau: pensionifondide rappimise aasta (2) Urmas Reinsalu: Eesti maailma kriisidiplomaatia keskmes (2) Patrik Hytönen: aastavahetuse sõjatsoon Kultuur Peeter Allik - kunstnik, kes ei jõudnudki põhjanabale loodust maalima Kõige lõbusam «Tähesõdade» film läbi aegade – aga milleks? (1) Sport Kümnend, mis muutis naiste sporti tundmatuseni (1) Saaremaa loodab uue pealiku motiveerimiskunstile Uue ilmega tuttav auhind M-Sport palkas Lappi ja läheb võitu noolima Tartu Segadus kestab, Monica Rand jätkab Monica Rand: olen koostöö jätkumiseks valmis Vinduv talv paneb konnad hüppama ja põdrad higistama Go Bus võtab Lux Expressi hüljatud Kuressaare liini enda sõita Tamme mõisa peahoone asemele kerkib sügiseks kortermaja Närvide mäng tõi Tartusse karikavõidu Algas luunjalasest luulevürsti aasta Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: seitse kriisita aastat

2 min lugemist
Majandus kasvab. FOTO: PantherMedia/Scanpix

Äsja lõppenud aastat alustas majandusanalüütik Mihkel Nestor järgmise kommentaariga: «2019. aastale on majanduselus vastu mindud ootusärevalt, kuid rõhk on kindlasti sõnal «ärev». Kuigi finantsturgudel detsembris aset leidnud verevalamine puudutas keskmist eestlast vähe, loetakse sellealaseid uudiseid siiski usinalt ja tuletatakse meelde kümne aasta taguseid aegu.»

2019. aasta esimeseks kolmeks kvartaliks tehtud kaheksast vaadeldavast prognoosist enamik jäi kolme protsendi juurde, eriti optimistlik Luminor pakkus 3,8 protsenti. Kuigi kõik ennustasid selleks hetkeks lõpuks jahtumist, oli majanduskasv kolmanda kvartali lõpuks lausa 4,2 protsenti. 2020. aastaks ennustatakse küll tööpuuduse kasvu (4,6 protsendilt 5,1-le), aga sellest, et head ajad ei pruugi lõppeda, annavad tunnistust ennustused palgakasvu kohta: keskmine palk võib tõusta pea 100 euro võrra, kerkides 1500 euro lähedale.

Kuhu jääb siis majanduskriis, mille eest meid mitu aastat hoiatatud on? Tundub, et lihtne inimene võib juba avatud püksirihma nõela ilma rihma pingutamata samasse auku tagasi panna. Iseküsimus on, mida peaksid nüüd tegema tööandjad, kellele jätkuv palgasurve tähendab veelgi suuremaid raskusi töötajate hoidmisel ja leidmisel. Kriisita majandus põhjustab niimoodi omamoodi kriise.

See võib põhjustada poliitilisi kriise juhul, kui meil tekib raskusi uute inimeste omaksvõtmisel. Selge on see, et palgasurve ja mitme valdkonna tööjõupuuduse tõttu avaneb uussisserändajatel rohkem võimalusi tööle saada, sest teatud töödele pretendeerijaid on vähem. Juba sel aastal on avaldatud avalikult pahameelt eesti keelt mitte oskavate sõidujagajate ja teenindajate üle. Kahjuks on ka tulevikku pinged juba sisse programmeeritud, aga need tuleb ületada, sest ühiskonna rahvusvahelistumine on tagasipööramatu protsess.

Targal inimesel, ettevõtjal, riigiasutuse juhil või mistahes muul majandusest mõjutatul on mõistlik olla kriisiks valmis olenemata sellest, mida näitavad prognoosid.

4

Kas tsükliline majanduse käekäik on oma aja ära elanud ning kriisi hirmus enam elama ei peagi, selleks valmistuda polegi vaja? Ei tea, eriti mitte Eestis, kus meie hoovad oma majandusliku käekäigu mõjutamiseks on piiratud. Euroopa Komisjon ennustab aastateks 2020 ja 2021 samuti majanduskasvu, need oleksid kaheksas ja üheksas kasvuaasta järjestikku, aga ka nüüd juba ülemöödunud kümnendi suure kriisi stsenaarium polnud prognoosides kirjas.

Targal inimesel, ettevõtjal, riigiasutuse juhil või mistahes muul majandusest mõjutatul on mõistlik olla kriisiks valmis olenemata sellest, mida näitavad prognoosid. Nende põhjustajad ei pruugi olla ainult majanduse rahulikumad ja orgaanilisemad arengud, vaid ka järsku ilmuvad suuremad asjaolud. Näiteks võivad minna vett vedama USA-Hiina kaubandusläbirääkimised, võivad murduda Venemaa lapitekilise majanduse põhilised alustalad, võib ebaõnnestuda Boris Johnsoni plaan Brexit võimalikult väikeste kahjudega ellu viia.

Seniks tundkem heameelt selle üle, et meil läheb hästi, aga tundkem seda ainult korraks. Tööjõud on meil üha kallim, mis tähendab, et meie senist innovatsiooni ja nutikust on võimalik saada ka vaesematest riikidest. Meil on järelikult vaja uut ja paremat, et nii järgmisse kriisi sattudes kui ka sealt välja saades oleks meie konkurentsivõime kooskõlas Eesti ambitsioonidega.

Seotud lood
31.12.2019 04.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto