Sisukord
Arvamus
Postimees
21.02.2020
Isamaa Huawei-ohu koosolekul osales Huawei lobist (4) Eesti Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Lavly Perling reformib Ukraina prokuratuuri (3) Kliimamuutus sunnib metsatüli lõpetama Kaitseväest ajapikendust saanud noor: seni on enesetappu takistanud relva puudumine (51) Majandus Sealt tulevad maailma suurimad teemandid (2) Tere alustas Kruuda tehtud võlgade maksmist Helme ennustab Euroopas raskeid eelarvekõnelusi Välismaa Taani annab Misāne Lätile välja (1) Saksa radikaal mõrvas kümme inimest GRU võis korraldada keemiarünnaku ka Sofias Rootsi parlamendi spiiker: meie demokraatiale tehti stressitaluvustest Arvamus Juhtkiri: mida teha kroonijuveelidega? (2) Herman Kelomees: linnainimeste maaelu (1) Martin Mölder: erakondliku eelistuseta valijaist (2) Riina Solman: sõltuvusest peab olema väljapääs (7) Ene-Margit Tiit: Kapatoobri kooli lugu (4) Meie Eesti Aleksei Lotman: metsamajandus kestlikuks – kiiresti! (1) Anu Aug: riigimetsas toimuva üle otsustamine vajab selgeid reegleid (1) Lauri Laanisto: tükeldamise tundlik teadus Kultuur Lelulugu Eesti moodi ehk mida arvata «Sipsikust»? (3) Sport Nurgeri elu Hispaanias: võib-olla ongi parem, et alati treenerist aru ei saa Eesti jõudis MMil paarissegateatesõidus esitosinasse Kontaveidi teekond lõppes veerandfinaalis Tallinn Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Tartu Tormituuled uhtusid Peipsi randa tapva taime (8) Ringkonnakohus jättis Martin Halliku hiigelhüvitiseta (2) Ulila rahvas soovib kõnniteed kiiremini kui võimalik (1) Tartlased tähistavad vabariigi aastapäeva mitu päeva Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: seitse kriisita aastat

2 min lugemist
Majandus kasvab. FOTO: PantherMedia/Scanpix

Äsja lõppenud aastat alustas majandusanalüütik Mihkel Nestor järgmise kommentaariga: «2019. aastale on majanduselus vastu mindud ootusärevalt, kuid rõhk on kindlasti sõnal «ärev». Kuigi finantsturgudel detsembris aset leidnud verevalamine puudutas keskmist eestlast vähe, loetakse sellealaseid uudiseid siiski usinalt ja tuletatakse meelde kümne aasta taguseid aegu.»

2019. aasta esimeseks kolmeks kvartaliks tehtud kaheksast vaadeldavast prognoosist enamik jäi kolme protsendi juurde, eriti optimistlik Luminor pakkus 3,8 protsenti. Kuigi kõik ennustasid selleks hetkeks lõpuks jahtumist, oli majanduskasv kolmanda kvartali lõpuks lausa 4,2 protsenti. 2020. aastaks ennustatakse küll tööpuuduse kasvu (4,6 protsendilt 5,1-le), aga sellest, et head ajad ei pruugi lõppeda, annavad tunnistust ennustused palgakasvu kohta: keskmine palk võib tõusta pea 100 euro võrra, kerkides 1500 euro lähedale.

Kuhu jääb siis majanduskriis, mille eest meid mitu aastat hoiatatud on? Tundub, et lihtne inimene võib juba avatud püksirihma nõela ilma rihma pingutamata samasse auku tagasi panna. Iseküsimus on, mida peaksid nüüd tegema tööandjad, kellele jätkuv palgasurve tähendab veelgi suuremaid raskusi töötajate hoidmisel ja leidmisel. Kriisita majandus põhjustab niimoodi omamoodi kriise.

See võib põhjustada poliitilisi kriise juhul, kui meil tekib raskusi uute inimeste omaksvõtmisel. Selge on see, et palgasurve ja mitme valdkonna tööjõupuuduse tõttu avaneb uussisserändajatel rohkem võimalusi tööle saada, sest teatud töödele pretendeerijaid on vähem. Juba sel aastal on avaldatud avalikult pahameelt eesti keelt mitte oskavate sõidujagajate ja teenindajate üle. Kahjuks on ka tulevikku pinged juba sisse programmeeritud, aga need tuleb ületada, sest ühiskonna rahvusvahelistumine on tagasipööramatu protsess.

Targal inimesel, ettevõtjal, riigiasutuse juhil või mistahes muul majandusest mõjutatul on mõistlik olla kriisiks valmis olenemata sellest, mida näitavad prognoosid.

Kas tsükliline majanduse käekäik on oma aja ära elanud ning kriisi hirmus enam elama ei peagi, selleks valmistuda polegi vaja? Ei tea, eriti mitte Eestis, kus meie hoovad oma majandusliku käekäigu mõjutamiseks on piiratud. Euroopa Komisjon ennustab aastateks 2020 ja 2021 samuti majanduskasvu, need oleksid kaheksas ja üheksas kasvuaasta järjestikku, aga ka nüüd juba ülemöödunud kümnendi suure kriisi stsenaarium polnud prognoosides kirjas.

Targal inimesel, ettevõtjal, riigiasutuse juhil või mistahes muul majandusest mõjutatul on mõistlik olla kriisiks valmis olenemata sellest, mida näitavad prognoosid. Nende põhjustajad ei pruugi olla ainult majanduse rahulikumad ja orgaanilisemad arengud, vaid ka järsku ilmuvad suuremad asjaolud. Näiteks võivad minna vett vedama USA-Hiina kaubandusläbirääkimised, võivad murduda Venemaa lapitekilise majanduse põhilised alustalad, võib ebaõnnestuda Boris Johnsoni plaan Brexit võimalikult väikeste kahjudega ellu viia.

Seniks tundkem heameelt selle üle, et meil läheb hästi, aga tundkem seda ainult korraks. Tööjõud on meil üha kallim, mis tähendab, et meie senist innovatsiooni ja nutikust on võimalik saada ka vaesematest riikidest. Meil on järelikult vaja uut ja paremat, et nii järgmisse kriisi sattudes kui ka sealt välja saades oleks meie konkurentsivõime kooskõlas Eesti ambitsioonidega.

Seotud lood
20.02.2020 21.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto