Sisukord
Arvamus
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (16) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (2) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Intervjuu ⟩ Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (3) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (3) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (13) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike (2) Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (2) Imbi Paju: mõtisklus Eesti riigist ja rahvastest Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? (1) Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (6) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust (1) Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: julgeolekunõukogu kasud

2 min lugemist
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts

President Kersti Kaljulaidi ja kogu Eesti delegatsiooni juubeldamine mullu 7. juunil, kui Eesti valiti Rumeenia ees ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks, asetub samasse mõttelisse patta mõne suure spordihetkega või meie filmi pääsemisega Oscari nominentide sekka. Väikeriik kogeb maailmakonkurentsis vähe võite, ent seda magusamad need on.

Vahest tasubki enne otseselt välis- ja julgeolekupoliitilise mõõtme juurde minemist kiita Eesti viisteist aastat kestnud püüdlusi kui riigi sisse suunatud maineprojekti, mille tulemusena saab rahvas jälle natuke rohkem oma riiki ja tema võimet uskuda. Kui kadunud Lembit Ulfsak nimetas pärast kaks korda Los Angeleses filmiauhindade galal käimist «Mandariinide» ümber käinud tralli filmispordiks, siis julgeolekunõukogusse pääsemist võib nimetada suurepäraseks saavutuseks riigispordis, nagu näiteks ka PISA kõrget kohta.

Protsessil oli ka muid kõrvalkasusid. Igal juhul said Eesti diplomaatiline korpus ja riigiaparaat laiemalt hea eesmärgistatud rahvusvahelise suhtluse kogemuse, mis võib tulevikus marjaks ära kuluda. Kindlasti ei tee paha see, et oleme laiendanud riikide võrgustikku, kellega suhtleme. Kasusid tundsid küllap ka äridelegatsioonid, kes reisisid riigijuhtidega kaasa, kui Eesti käis oma kandidatuuri üle maailma tutvustamas.

Aga mida me selle nõukogu kohaga siis peale hakkame? Praegu on jäänud pisut segaseks, mida on võimalik reaalselt saavutada. Et Eestil on eripädevus näiteks Gruusia ja Ukraina või küberjulgeoleku küsimustes, ei ole kahtluse all, ent vähem selge on see, milliste otsuste tegemisel ja millistes protsessides mismoodi osaledes tekib mingi reaalne muudatus.

Selge on see, et kuni alalistel liikmetel on vetoõigus, ei võta julgeolekunõukogu vastu ühtegi Venemaa huvidega vastuolus või Ukraina ja Gruusia julgeolekuhuvidega kooskõlas olevat resolutsiooni. Vetoõiguste küsimus varjutab ka muid Eesti eesmärke, näiteks välisministeeriumi poolt esile tõstetud karistamatuse vastu võitlemine. See kätkevat endas teiste asjade seas vetoõiguse tõkestamist või piiramist päevakorrapunktides, mis puudutavad genotsiidi või teisi inimsusevastaseid kuritegusid. Vaevalt et ka autokraatiad avatult neid kuritegusid toetaks, aga küllap leiavad ajakirjanike tapmise, uiguuride represseerimise ja muus osas süstemaatiliste jõledustega tegelevad režiimid põhjuse veto piiramine vetostada.

Kõige tõenäolisemalt õnnestub Eestil julgeolekunõukogu liikmena panustada maailmakorra parandamisse viisidel, millega on nõus ka vetoriigid. Samuti tasub tõstatada teemasid, millega tegelemisel on see organ seni liiga aeglane olnud. Viimane kehtib ilmselt kõige rohkem kübervaldkonna kohta.

Vahest võib teemat kokku võttes järeldada, et Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesuse teemas on teekond olnud sihtpunktiga võrdse tähtsusega. Liikmeks olemise kasusid on praegu veel keerulisem näha kui ette võetud kandideerimise protsessi omi. Loodetavasti suudab Eesti end maailmaareenil kehtestada ja kahest aastast maksimumi võtta.

Seotud lood
18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto