Sisukord
Välismaa
Tänane leht
06.01.2020
Eesti Sigaretiga magama ja purjuspäi ujuma – õnnetused võtsid mullu Eestis 148 inimelu Maksuerisus kindlustab eestikeelse ajakirjanduse jäämise Peruu ei taha Eesti vange välja anda (5) Välisministeerium hoiatab Iraani ja Iraaki sõitmast Ohtlik komme: eeterlikke õlisid on hakatud sisse võtma (14) Majandus Kas alanud aasta toob suurtehinguid? Eesti Gaas murrab Soomes monopoli (1) Välismaa USA on Iraani vastulöögi ootel (17) Saksa ekspert: Saksamaa on suhetes Venemaaga kahepalgeline (10) Arvamus Juhtkiri: Trumpi soolo on kõigi mure (21) Aarne Seppel: tasuta põhihariduse illusioon (9) Sergei Metlev: suurteos Patarei muuseum Maarja Vaino: rahustav kõrvakiil (30) Andi Hektor: minu Suur Aastahoroskoop (2) Meie Eesti Anneli Bogens: tulge nädalaks kooli, Tuuli Roosma! (1) Kiiri Toomberg: õpetajatöö kui karjääripööre Martin Ehala: Priitahtlike Koolmeistrite Selts Kultuur Meie igapäevast noarahu anna... Hipikoloonia ja kultuurirühmitus Sport Spordirahvas valis Ott Tänaku asemel Magnus Kirdi. Milliseid järeldusi võiksime teha? (8) FIS uurib Veerpalude juhtumit Zielona Gora treener mängis Roberts Štelmahersi selgelt üle Austraalia ja tennise valus dilemma Elajas rõõmustas Norrat, venelased nokauteerisid Johannes Høsflot Klæbo Tour de Ski ⟩ Aivar Rehemaa: midagi tehakse seal Venemaal õigesti (5) Tartu Must maa rikub Tartu maratoniks valmistumist Saagu meil palju eebenipuust torne! (2) Kunstnik Anu Raua tuttuus vaip jutustab Tartu rahu loo (1) Esimesed töötajad on Delta õppehoones kohal, suurem kolimine algab sel nädalal Peavaluarst Mark Braschinsky: migreeni käes vaevleb ligi viiendik eestlastest (1) Artur Kuusi karikatuur: talinisu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Saksa ekspert: Saksamaa on suhetes Venemaaga kahepalgeline

6 min lugemist
  • Nord Stream 2 õõnestab Venemaale kehtestatud sanktsioone, leiab Janis Kluge.
  • Saksa eksperdi sõnul ei käsitle Berliin majanduskoostööd välispoliitika osana.
  • Saksamaa peab Euroopa idapoolseid riike suhetes Venemaaga kangekaelseteks.
  • Sakslased tuleb saada uuesti välispoliitikast hoolima.
Mullu Kiievis Saksamaa saatkonna ees toimunud meeleavaldusel võis näha plakatit, millel kujutatud Nord Stream 2 gaasijuhe ning rõõmsate nägudega Saksa liidukantsler Angela Merkel ja Venemaa president Vladimir Putin. Postimehega rääkinud Saksa eksperdi sõnul sündis gaasijuhtmeprojekt Saksamaa nõrga välispoliitika tagajärjel. FOTO: Sergey Dolzhenko/epa/scanpix FOTO: Sergei Dolženko/EPA/Scanpix

Nord Stream 2 gaasijuhtme projekt näitab, et Saksamaa on aastakümneid ajanud nõrka välispoliitikat, mis ei ole Venemaaga majandussuhteid arendades arvestanud välispoliitilise mõõtmega, leiab Saksamaa välispoliitika ja julgeoleku instituudi (SWP) teadur Janis Kluge.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Euroopa Nõukogu hääleõiguse tagasiandmine Venemaale tekitas eelkõige Ida-Euroopas tunde, et Venemaale tehakse alusetult järeleandmisi. Kas Euroopa näitas selle sammuga Moskvale oma nõrkust?

Selle otsuse motiividest räägiti palju. Osa arvas, et peame hoidma avatuna kanalit Venemaa kodanikuühiskonna ja inimõigusorganisatsioonidega. Teised ütlesid, et ei tohi Venemaast võõranduda.

Kolmandad arvasid, et tegemist on järeleandmisega Venemaale ja sisuliselt sanktsioonide kõrvaldamisega, ja kui mitte otseselt nõrkuse, siis vähemalt kehva mälu demonstreerimisega. Nagu juhtus Gruusia sõja puhul. Ühel hetkel see jäi nii kaugeks, et me lihtsalt ei hoolinud sellest enam. Venemaal on endiselt lootus, et Ukrainas toimuv võib ununeda.

Isiklikult arvan ma, et hääleõiguse tagasi andmise viis ei olnud õige. Saksamaa on alati öelnud, et tahetakse tegutseda eurooplastena, mitte kunagi üksinda, aga praegusel juhul järgis Saksa valitsus sellist joont, mis lõi Euroopasse lõhe.

Ma tean, et olnuks raske saada teised riigid hääleõiguse tagasiandmisega nõusse. Seepärast on mõnikord vaja Euroopa ühtsuse nimel alla neelata mõru pill. Antud juhul, aga ka Nord Stream 2 puhul, on Saksamaa, sel korral koos Prantsusmaaga, surunud läbi oma vaate ja seda Euroopa ühtsuse hinnaga.

Samas, kui oleks olnud võimalik saavutada selles küsimuses ühtsus, siis ma pooldan seda vaadet, mille kohaselt on vaja hoida Venemaa Euroopa Nõukogus – seda eelkõige sealse kodanikuühiskonna huvides.

04.01.2020 07.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto