Saksa ekspert: Saksamaa on suhetes Venemaaga kahepalgeline

Mullu Kiievis Saksamaa saatkonna ees toimunud meeleavaldusel võis näha plakatit, millel kujutatud Nord Stream 2 gaasijuhe ning rõõmsate nägudega Saksa liidukantsler Angela Merkel ja Venemaa president Vladimir Putin. Postimehega rääkinud Saksa eksperdi sõnul sündis gaasijuhtmeprojekt Saksamaa nõrga välispoliitika tagajärjel. FOTO: Sergey Dolzhenko/epa/scanpix FOTO: Sergei Dolženko/EPA/Scanpix

Nord Stream 2 gaasijuhtme projekt näitab, et Saksamaa on aastakümneid ajanud nõrka välispoliitikat, mis ei ole Venemaaga majandussuhteid arendades arvestanud välispoliitilise mõõtmega, leiab Saksamaa välispoliitika ja julgeoleku instituudi (SWP) teadur Janis Kluge.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Euroopa Nõukogu hääleõiguse tagasiandmine Venemaale tekitas eelkõige Ida-Euroopas tunde, et Venemaale tehakse alusetult järeleandmisi. Kas Euroopa näitas selle sammuga Moskvale oma nõrkust?

Selle otsuse motiividest räägiti palju. Osa arvas, et peame hoidma avatuna kanalit Venemaa kodanikuühiskonna ja inimõigusorganisatsioonidega. Teised ütlesid, et ei tohi Venemaast võõranduda.

Kolmandad arvasid, et tegemist on järeleandmisega Venemaale ja sisuliselt sanktsioonide kõrvaldamisega, ja kui mitte otseselt nõrkuse, siis vähemalt kehva mälu demonstreerimisega. Nagu juhtus Gruusia sõja puhul. Ühel hetkel see jäi nii kaugeks, et me lihtsalt ei hoolinud sellest enam. Venemaal on endiselt lootus, et Ukrainas toimuv võib ununeda.

Isiklikult arvan ma, et hääleõiguse tagasi andmise viis ei olnud õige. Saksamaa on alati öelnud, et tahetakse tegutseda eurooplastena, mitte kunagi üksinda, aga praegusel juhul järgis Saksa valitsus sellist joont, mis lõi Euroopasse lõhe.

Ma tean, et olnuks raske saada teised riigid hääleõiguse tagasiandmisega nõusse. Seepärast on mõnikord vaja Euroopa ühtsuse nimel alla neelata mõru pill. Antud juhul, aga ka Nord Stream 2 puhul, on Saksamaa, sel korral koos Prantsusmaaga, surunud läbi oma vaate ja seda Euroopa ühtsuse hinnaga.

Samas, kui oleks olnud võimalik saavutada selles küsimuses ühtsus, siis ma pooldan seda vaadet, mille kohaselt on vaja hoida Venemaa Euroopa Nõukogus – seda eelkõige sealse kodanikuühiskonna huvides.

04.01.2020 07.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto