N, 8.12.2022

USA on Iraani vastulöögi ootel

Martin Kutti
, toimetaja
USA on Iraani vastulöögi ootel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 17
Iraani kindrali Qassem Soleimani kirstu saabumine Iraani Ahvāzi lennujaama.  foto: Hossein Mersadi / afp / Scanpix
Iraani kindrali Qassem Soleimani kirstu saabumine Iraani Ahvāzi lennujaama. foto: Hossein Mersadi / afp / Scanpix Foto: Hossein Mersadi/afp/Scanpix
  • Mässulised ründasid USA baase, kuid Iraani suurt kättemaksu veel ei tulnud.
  • Iraan ei kavatse kinni pidada ühestki 2015. aasta tuumaleppes seatud piirangust.
  • Šiiidid heiskasid pühas linnas kättemaksu tähistava punase lippu.
  • Trump lubas Iraani rünnaku korral anda löögi 52 Iraani objekti pihta.

Pärast mõjuvõimsa Iraani kindrali Qassem Soleimani tapmist reedel Bagdadis USA korraldatud droonirünnakus püsis pinge nädalavahetuse jooksul suur, kuid Iraani vannutud karmi kättemaksu veel ei saabunud.

Üleeile korraldasid Iraani- meelsed rühmitused Iraagis rünnakuid USA rajatistele ning Iraani toetatud Iraagi Hashed al-Shaabi sõjalisse võrgustikku kuuluv relvarühmitus Kata’ib Hezbollah kutsus üles Iraagi vägesid eilseks hommikuks ­eemalduma baasidest, kus viibivad USA sõjaväelased.

Rünnakutega võeti sihikule USA vägesid võõrustavad baasid al-Baladis ja Bagdadis ja ka üliturvatud Bagdadi nn roheline tsoon, kus asub USA suursaatkond. Nii Iraak kui ka USA teatasid, et rünnakutes keegi surma ei saanud.

Eile õhtul teatas Iraan veel, et ei kavatse enam kinni pidada ühestki 2015. aasta tuumaleppes seatud piirangust.

Tuumaleppe hülgamise ja baaside ründamise kõrval on aga õhus tõsiseid märke, et peatselt võib saabuda ka Iraani lubatud suur kättemaks.

Kättemaks on tulekul

Kui pärast reedest rünnakut spekuleeriti, et Iraan võib vastata terrorirünnakuga tsiviilisikutele või korraldada näiteks küberrünnaku, siis Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei sõjaline nõunik Hossein Dehghan teatas eile CNNile antud intervjuus, et vasturünnak tuleb ja see korraldatakse USA sõjalistele rajatistele.

«Ameerika oli see, kes sõda alustas. Seega peaksid nad vastu võtma kohase reaktsiooni oma tegudele. Ainus asi, mis saab selle sõjaperioodi lõpetada, on see, kui ameeriklased võtavad vastu löögi, mis on võrreldav sellega, mille nad andsid meile. Pärast seda ei tohiks nad üritada uut (rünnakute) tsüklit,» kuulutas Dehghan.

Sümboolne märk peatsest võimalikust vasturünnakust saadeti šiiidide pühas linnas Qomis, kus Jamarkarani mošee kohale heisati väidetavalt esimest korda ajaloos kättemaksu tähistav šiiidide punane lipp, mis uudistekanali NBC Teherani haru juhi Ali Arouzi sõnul on haruldane.

Ebaausat verevalamist ja kättemaksu sümboliseeriva punase lipu lugu pärineb aastast 680, mil tapeti prohvet Muhammedi lapselaps imaam Hussein. Šiiididele olulise Husseini tapmise peale puhkes verine võitlus. Loosung «Husseini eest kättemaksjad» on ka punasel lipul. Nüüd nõutakse kättemaksu kindral Soleimani surma eest.

Veripunased lipud toodi meedia teatel tänavatele ka eile ja üleeile mitmes Iraani linnas ja ka Iraagi pealinnas Bagdadis toimunud leinamarssidel, kus musta riietatud inimesed kuulutasid surma nii USA-le kui ka Iisraelile. Suur leinatalitus Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei juhtimisel toimub Teheranis täna.

Lisaks USA ja Iraani sõjalise konflikti ohule võivad seal piirkonnas kasvanud pinged tähendada terrorirühmitusele ISIS võimalust taas tõusta. Eile Iraagi parlamendis korraldatud hääletusega kutsuti valitsust saatma riigist välja seal ISISe vastu võitlevad USA väed.

Vaid mõni tund varem oli rahvusvaheline koalitsioon teatanud, et peatab Iraagis võitluse ISISega, kuna raketirünnakud baasidele on piiranud vägede võimekust operatsioone toetada. Päev varem teatas NATO, et väljaõppe andmine Iraagis peatatakse.

Trump valas õli tulle

USA president Donald Trump otsustas niigi viimse piirini kasvanud pingetele veel vindi peale keerata, teatades Eesti aja järgi eile varahommikul Twitteris, et kui Teheran peaks USA kodanikke või rajatisi ründama, siis annavad Ühendriigid jõulise löögi 52 Iraani objekti pihta. 52 ei ole suvaliselt valitud arv, vaid vihje 1979. aasta pantvangikriisile, mille käigus hoiti USA Teherani saatkonnas vangis 52 inimest.

«Olgu see HOIATUS, et kui Iraan ründab ameeriklasi või Ameerika varasid, siis oleme sihikule võtnud 52 Iraani objekti (tähistab Iraani poolt aastaid tagasi pantvangi võetud 52 ameeriklast), mis on väga kõrgel tasemel ja väga tähtsad Iraanile ja Iraani kultuurile, neile sihtmärkidele ja Iraanile endale ANTAKSE VÄGA KIIRESTI VÄGA JÕULINE LÖÖK. USA ei soovi enam ähvardusi!» kirjutas Trump.

Trumpi avaldusele andis samuti Twitteri kaudu vastuse Iraani välisminister Javad Zarif, kelle sõnul oleks kultuuriobjektide ründamine sõjakuritegu. Kultuuripärandi hävitamisega ähvardamist nimetas minister terrorirühmituse ISIS tegude jäljendamiseks.

Kõrgeimal tasandil lahvatanud sõnasõtta on otsapidi tõmmatud ka Euroopa suurriigid, kes on Soleimani tapmise järel võtnud ettevaatliku hoiaku ja kutsunud asjaosalisi üles vaoshoitusele. See jäi ette USA välisministrile Mike Pompeole, kes Fox Newsile antud intervjuus vihjas sellele, et Euroopa liitlased pole erinevalt piirkondlikest partneritest olnud piisavalt toetavad.

«Eurooplased pole olnud nii abivalmid, kui ma sooviks. Britid, prantslased ja sakslased peavad kõik mõistma, et see, mida me tegime, mida ameeriklased tegid, päästis elusid ka Euroopas,» väitis Pompeo.

Märksõnad
Tagasi üles