Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed (1) Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Trumpi soolo on kõigi mure

2 min lugemist
6. jaanuari karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Objektiivselt vaadates pole enam kahtlusevarjugi väitel, et Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on soolotaja.

Kui varem on USA tähtsad välispoliitilised otsused – mida teise riigiga sõtta minek vaieldamatult on – sündinud parteiüleselt, siis Trump ei pidanud Kongressiga enne Iraani revolutsioonikaardi eriüksuse juhi Qassem Soleimani tappa laskmist Iraagi pinnal isegi aru. Veelgi enam: kuuldavasti oli vabariiklastegi hulgas eelnev teadmine niisugusest sammust väga väikse ringi privileeg.

Trumpil on muidugi oma administratsioon, kuid see pehmelt öeldes suure kaadri voolavusega haldusaparaat ei näi (enam) kõrgel tasemel julgeolekuekspertidega hiilgavat. Mingit nõu presidendile kindlasti anti. Omaette küsimus on, millist ning kui palju Trump seda kuulda võttis.

Nagu ajakirjanduses viimastel päevadel selgitatud on, ei mahu korraldatud droonirünnak rahvusvahelisele lennuväljale Iraagi pealinnas Bagdadis mitte kuidagi tavapärasuse piiridesse. Ühendriikide valitsuse selgituse järgi rünnati Soleimani konvoid aga selleks, et hoida ära oma diplomaatide ja sõjaväelaste ründamist Lähis-Idas. USA välisminister Mike Pompeo on sellele nüüdseks lisanud, et nende tegu päästis elusid ka Euroopas. Kui viimasesse väitesse tasub suhtuda skeptiliselt, siis seda, et möödunud aastal USA poolt terroristlikuks organisatsiooniks kuulutatud Iraani revolutsioonikaardi kõrge juht plaanitses ameeriklaste tapmist, võib Soleimani hingel olnud tuhandetele eludele – nende hulgas sadade Iraagi sõjas hukkunud Ameerika sõdurite omadele – mõeldes küll tõenäoliseks pidada.

Varem ei ole USA riigipead langetanud sõda tähendavaid otsuseid nõnda kitsas ringis. Kasvõi eestiliku talupojatarkuse järgi tuleks niimoodi sündinud otsustes rohkem kahelda.

Donald Trump ei ole loomulikult kaugeltki esimene sõda alustanud või sellele hoogu juurde andnud Ameerika Ühendriikide president. Ka sellisel juhul mitte, kui jutt käib üksnes viimasest paarikümnest aastast ja Lähis-Idast.

Euroopa riigid on läänemaailma julgeoleku esimest viiulit USAd säärastes otsustes toetanud. Kohati ettevaatlikult või isegi vaikimisi, ent siiski.

Kuid varem ei ole USA riigipead langetanud sõda tähendavaid otsuseid nõnda kitsas ringis. Kasvõi eestiliku talupojatarkuse järgi tuleks niimoodi sündinud otsustes rohkem kahelda, aga Ühendriikide sammude kritiseerimine on mõistagi diplomaatiliselt probleemne.

Niisiis paneb Trumpi soolotamine Euroopa kahvlisse. Seda näitab ka tõik, et Euroopa suurriigid on võtnud Soleimani tapmise järel hiiliva hoiaku. Nõnda hiiliva, et Mike Pompeo kehutas ühes intervjuus Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad suuremale abivalmidusele.

Kummale poolele kaldub siinkohal Eesti? Välisminister Urmas Reinsalu avalduse põhjal eelistab tema USAd (rõhutades küll nagu teisedki, et USA ja Iraani vahelisi pingeid tuleb leevendada), aga valitsuses võib olla ka teistmoodi arvajaid. Üks näib selge olevat: niisuguseid valikukohti tõotab ette tulla ka edaspidi. Seejuures ilmselt kasvavas tempos.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto