Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aarne Seppel: tasuta põhihariduse illusioon

2 min lugemist
Aarne Seppel FOTO: Mihkel Maripuu

Põhikool on Eestis kohustuslik ja tasuta. See üldteada asjaolu on üks Eesti hariduse nurgakive. Pärast jõulupühi, mil väljaveninud magu ei ole veel kokku tõmbunud ja krediitkaardi arved saabunud, on paslik korraks vaadata, kui tasuta tasuta põhiharidus siiski on.

Tuttav õpetaja ütles kord, et värvipliiatseid, kääre, liimi jm vajalikku sisaldava kunstikohvri sisu on õppevahend ja seda peab pakkuma kool vanema jaoks tasuta. Kahe koolis käiva lapse isana mul selline kogemus küll puudub.

Miskipärast peavad tüdrukud endiselt kuduma salle, sokke ja kindaid. Peenmotoorika arendamiseks kindlasti hea, aga kõik lõngad ja vardad peavad tüdrukute vanemad ise ostma. Hea veel, et pannilabidate jaoks ei pea kooli puupakke tarima.

Kokandustund – kiiduväärt, et lapsukestele praktilisi oskusi õpetatakse, aga jällegi: kõik toiduained peab ostma lapsevanem.

Kehalise kasvatuse tunnid on samuti koht, kus tasuta kuidagi hakkama ei saa. Küll on plaanis batuudikeskuses hüppamine, uisutamine või suusatamine. Summad ei ole kunagi suured, kord kolm, siis neli või viis eurot. Õpetaja soov pakkuda lastele mitmekülgset tundi on kah mõistetav.

Kulu ei ole suur, ka vaesemad vanemad leiavad need eurod. Samas, aasta peale kokku lüües tuleb täiesti arvestatav summa.

Kui koolilt aru pärisin, vastati, et kõik need on vabatahtlikud tegevused ning pärast tunde võib tasulise tunni tasuta järele teha. Ütlen veel korra: tunniplaanis olev tund on tasuline, pärast tunde tasuta. Tegelikult saavad nii õpetaja kui ka kooli juhtkond aru küll. Miks sellist nalja tehakse?

Kulu ei ole suur, ka vaesemad vanemad leiavad need eurod. Samas, aasta peale kokku lüües tuleb täiesti arvestatav summa. Vanemad ei tule enamasti selle pealegi, et kooliga vaidlema hakata. Koolil aga on eelarve ja direktor, kes majandab nii, nagu mõistust on ja paremaks peab. Enamasti on ka sõltuvus kohalikust omavalitsusest.

Hea ja mitmekülgse hariduse andmisesse lapsele panustab iga mõistlik pere rõõmuga. Kriitika ja nõudlikkus tuleb suunata kohaliku omavalitsuse, aga ka riigi poole. Hariduse rahastamine ei ole ainult õpetajate palgad. Viimastel aastatel on näha soovi inimeste elu üksikasjalikult reguleerida, aga samas ei suudeta tagada olemasolevategi regulatsioonide täitmist.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto