Sisukord
Arvamus
Postimees
07.01.2020
Eesti Värske sots Kaljulaid võttis erakonnas võtmerolli (15) Viimsi pakub vanema kohta Illar Lemettile (20) Isa Jevgeni loeb Petseris jõulude puhul palve eesti keeles (5) Rand heidetakse ilmselt erakonnast välja (12) Venemaa pere langes Pärnus majutuspettuse ohvriks Lasteaed sõdib kinnisvaraarendajaga (3) Majandus Kristo Seli ihkab isa Neinari ärivaistu (11) M.V.Wool taasavab teisegi kalatehase Välismaa Räsitud Venezuelas jätkub võimuvõitlus Iraani kindrali leinajad ähvardavad kättemaksuga Kohalik vaade ⟩ Horvaatia äpardunud peaminister saab uue võimaluse presidendina Kohalik vaade ⟩ Sardiinid võitlevad Itaalia tänavatel Salviniga (1) Piret Kuusik: tere tulemast heldekäelise Boris Johnsoni Suurbritanniasse! Arvamus Juhtkiri: välditavate surmade taak (1) Herman Kelomees: põhimõttekindluse iva Vladimir Juškin: tähesõjad NATO idatiival (5) Mart Raudsaar: digiriik vajab lisajõudu (1) Juhani Jaeger: poliitilisi debatte hoitakse «sauruse tasemel» (3) Ivan Makarov: venelaste kuldkalake ja eestlaste lõhkine küna (5) Meie Eesti Erkki Koort: 2020. aasta julgeoleku taroskoop Millised on 2020. aasta julgeolekuväljakutsed? (2) Kultuur Millal näeb Kuldgloobuse filme meie kinodes? Tore ja kole lavastus Paide Teatrilt Kultuuri kiirpilk Tulipunase lillekese õnn ja õõv Sport Halastamatu Johaug pani lõputõusul mehed paika Ronaldo lõi Cagliari värava auguliseks Tervis Täppismeditsiin aitab ravile allumatu vähiga võidelda Tartu Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja seisab neljandat talve tühjana (4) Väikesi tartlasi sündis mullu rohkem kui aasta varem Vanade vallamajade näitust kroonis teaduslik avastus Kõige sportlikuma valla rahvas ootab pikisilmi oma spordihoone valmimist Matti Miliuse mõrsja pani kunstikoguja raamatusse (1) Salongi valgustavad Valve Janovi kuud (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Vladimir Juškin: tähesõjad NATO idatiival

4 min lugemist
Vladimir Juškin. FOTO: Sander Ilvest

Sõja puhkemise korral ei õnnestuks Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas paiknevatel suhteliselt väikestel NATO üksustel põhijõudude saabumiseni ei oluliselt aeglustada ega tagasi lüüa rünnakut, milleks Venemaa näib valmistuvat, kirjutab Balti Venemaa Uurimise Keskuse juht Vladimir Juškin.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Möödunud aasta 26. novembril peeti Venemaa Julgeolekunõukogu laiendatud istung, millel pandi paika arenguprioriteedid 2030. aastani. Ent kõige tähtsam aspekt peitus president Vladimir Putini esinemises, milles ta püstitas ülesande korraldada täpselt ja selgelt Venemaa sõjalise organisatsiooni tegevus. Mõiste «Venemaa sõjaline organisatsioon» on üsna uus ning selle all mõeldakse riigi relvajõude, rahvuskaarti, muid sõjaväestatud ühendusi ja asutusi (Föderaalne Julgeolekuteenistus FSB, erakorraliste olukordade ministeerium ja Föderaalne Valveteenistus FSO), samuti sõjatööstuskompleksi ja kohaliku omavalitsuse organeid. «Venemaa sõjalise organisatsiooni» ajutrustiks on ette nähtud kindralstaap, millega kõik «organisatsiooni» kuuluvad struktuurid peavad oma plaane kooskõlastama. Jääb mulje, nagu valmistuks Venemaa sõjaseisukorra kehtestamiseks.

Möödunud aasta 18. detsembril andis Venemaa kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov kohtumisel välisriikide sõjaväeatašeedega teada, et NATO valmistub üleüldiseks konfliktiks Venemaaga, sest jätkab sõjalise taristu laiendamist Venemaa piiri lähedal, mistõttu «ei saa välistada, et tekkida võivad kriisiolukorrad, mis võivad väljuda kontrolli alt ja kasvada üle suuremastaabiliseks sõjaliseks konfliktiks».

Venemaa võimude ja president Putini enda retoorikat ei saa kuidagi teisiti iseloomustada kui sõjaks valmistumisena. Juba teist aastat on president kõnes Föderaalkogu ees uhkeldanud, kuidas ta ei jäta Ameerikale vähimatki lootust. Arvukad iga-aastased õppused, mille käigus siirdakse vägesid suurtesse kaugustesse ja koondatakse operatsiooni läbiviimise paika, «superraketid», veealused tuumadroonid, lahtiütlemine lühi- ja keskmaarakettide lepingust, lahtiütlemine tsiviilisikute sõjaaegse kaitse konventsioonist, ühtaegu nii tuuma- kui ka tavaheidutuse jõudude hoogne arendamine, valmistumine lühi- ja keskmaarakettidega varustatud all- ja pealveelaevade paigutamiseks Venezuelasse ja Kuubale. Venemaa rahandusministeerium ja keskpank kandivad oma valuutareserve dollaritest kullasse, dollaritest Hiina jüaanidesse, kaitseministeerium on alustanud «suveräänse interneti» loomist.

Ning kõik see käib tingimustes, kus Venemaa ja USA vahel puudub veel Nõukogude Liidu ajal eksisteerinud mitteametlike kontaktide süsteem. Mis tähendab, et risk ühe või teise poole kavatsuste vääraks tõlgendamiseks või ekslike otsuste langetamiseks on järsult suurenenud.

1990. aastal oli NATO käsutuses 100 diviisi, mis võisid lahingusse astuda 48 tunni jooksul. Nullindateks oli alles ainult kümme diviisi, mis olid suutelised lahingusse astuma kolme nädala jooksul.

28. oktoobril 2019. aastal andis Ühendriikide Riikliku Sõjakolledži professor Richard D. Hooker Washingtonis korraldatud Jamestowni fondi aruande «Kuidas kaitsta Balti riike» arutelul teada: «Täna võivad Venemaa relvajõud täiesti vabalt siirda oma väed Balti riikide piirile ning NATO-l kuluks kaitse ettevalmistamiseks mitu kuud. Kremli käsutuses on 30 tanki- ja 30 suurtükipataljoni, mis võivad alustada pealetungi. [...] Üldjoontes võib Kreml sellise operatsiooni korraldamiseks sõna otseses mõttes paari päevaga mobiliseerida nii 300 000 sõjaväelase ringis, samal ajal kui kas või üheainsa USA relvajõudude brigaadi toimetamine Leedu kaitseks võtab mitu nädalat aega.»

06.01.2020 08.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto