R, 9.12.2022

Kristo Seli ihkab isa Neinari ärivaistu

Kristo Seli ihkab isa Neinari ärivaistu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 11
Kristo Seli on veendunud, et ettevõtted peavad minema sinna, kus inimesed tahavad elada ja kus on mõnus olla, mitte vastupidi.
Kristo Seli on veendunud, et ettevõtted peavad minema sinna, kus inimesed tahavad elada ja kus on mõnus olla, mitte vastupidi. Foto: Tairo Lutter
  • Isa-poega Selid püüavad siduda elukogemust nooruslikku pealehakkamisega.
  • Estikos on palju töötajaid, kes on näinud uut juhti ettevõttega koos kasvamas.
  • Lõunaeestlased vajavad häid ühendusi, olgu see raudtee või neljarealine maantee.

Neinar Seli ärisid juhtima asunud poeg Kristo Seli ütles, et ehkki mõni võib arvata, et ta sai hea koha tänu isale, peab igaüks ise mees olema ja end tõestama. Seda on ta valmis tegema.

Lõuna-Eesti ühe suurema ettevõtte Estiko Grupi on üles ehitanud teie isa, tuntud ärimees Neinar Seli. Kas kibelesite juba ammu tema elutööd üle võtma?

Ma ei ütleks, et olen juhtimise täielikult üle võtnud. Isa on nõukogu esimees, mina juhatuse esimees ja nii me koos seda ettevõtet juhime. Katsume siduda nooruslikku pealehakkamist ja uljust elukogemusega. Arvan, et meie omavaheline koostöö klapib.

Olen kogu teadliku elu töötanud Estikos eri positsioonidel. Alustasin seal 15-aastaselt, kui lammutati Tartu bussijaama ja ehitati Dorpati hotelli, kivide korjamisega. Kui läksin ülikooli juurat õppima, kutsus endine Estiko juht Ain Tammvere mind uuesti kaasa lööma. Sain vaikselt juurat praktikas katsetada ja nii see tasapisi läks.

Väino Kaldoja müüs Silberauto ega pidanud ilmtingimata vajalikuks see lastele üle anda. Estancis läks aga firma ja juhtimine järgmise põlvkonna kätte. Kas teil oli endal huvi või oli see vanemate ootus?

Siin tahaksin rõhutada, et ettevõtte ülevõtmiseks ja muutuste sisseviimiseks peab huvi olema mõlemal poolel. Meil oli see olemas. Samuti peavad olema teatud isikuomadused.

Ehkki meie peres läks juhtimine teise põlvkonna kätte, on minu arust okei ka see, kui lapsed ei jätka ja tegelevad oma asjadega. Kõigi puhul on see erinev.

Mida te oma isalt õppida tahaksite ja mis on need omadused, millest pigem hoiduksite?

Isa puhul kadestan enim tema väga head ärivaistu ja tagumikutunnetust: ta teab, kuhu minna ja panustada ning mis võib olla tulevikuäri. Selles on mul veel kõvasti õppida.

Lisaks meeldib mulle see, et ta suhtub presidenti ja kojamehesse täpselt samasuguse austusega. Tema jaoks pole inimestel vahet. See on see, mida märgatakse ja mis teeb temast sellise juhi, nagu ta on.

Eristab meid aga see, et isa on natuurilt reljeefse ütlemisega ja otsekohene. Mina olen pigem selline diplomaadi tüüpi.

Minu isa suhtub presidenti ja kojamehesse täpselt samasuguse austusega. Tema jaoks pole inimestel vahet.

Kui palju peate end uues juhiametis tõestama ja näitama, et olete saanud selle tänu oma oskustele, mitte perekondlikule kuuluvusele?

Eks seda tuleb ikka ette. Samas olen seda meelt, et igaüks peab ise mees olema ja end tõestama. Estikos on väga palju töötajaid, kes on näinud mind ettevõttega koos kasvamas. Ma ei ole neile uus. Samas on kindlasti ka inimesi, kes mõtlevad, et sain koha tänu isale. Aga mis ma sinna ikka parata saan, et nad niimoodi mõtlevad.

Võtsite noore inimesena üle küllalt traditsioonilise ettevõtte. Kas te mõnda idu- või tehnoloogiafirmat ei tahtnud asutada?

Idufirmad on tihtilugu mingi tehnoloogiaga seotud. Ma ei tunne selle vastu nii suurt huvi, lisaks pole ma neis asjades nii hea. Küll aga olen üles kasvanud hotellide ja kinnisvaraga kokku puutudes. Need on valdkonnad, kus mul on rohkem teadmisi ja kus tunnen end paremini.

Millega Estiko Grupp tegeleb?

Meil on Estikos neli suuremat haru. Üks on kinnisvaraarendus ja selle haldamine. Teine on Estiko-Plastar, mis toodab pakkematerjali. Kolmas haru on hotelli- ja toitlustusäri. Kõige uuem haru on energiatootmine.

Need on väga erinevad valdkonnad. Kuidas seda kõike koos hoida?

Isa ütleb, et see on nagu nelja jalaga taburet, mis aitab riske hajutada. Kui ühe jalaga peaks midagi juhtuma, saame teistele toetuda ja olukorrale vastavalt kohaneda. Riskid on paremini hajutatud.

Samas ei olegi need valdkonnad sugugi nii erinevad. Kinnisvaraarendus on väga otseselt seotud hotellindusega. Kinnisvara annab üldse väga paljude asjadega siduda.

Kui palju olete oma äri strateegiliselt kavandanud ja kui suur roll on juhusel?

Kui ütleksin, et kõik on väga strateegiliselt ja plaanitult läinud, siis valetaksin. Estiko-Plastar, mis tähistas äsja 100. sünnipäeva, oli kontserni esimene ettevõte. Kõik muu on selle kõrvale tekkinud.

Näiteks hotellindusega hakkasime tegelema seetõttu, et meil oli üks krunt, kuhu tahtsime kortermaja ehitada, aga see polnud võimalik, kuna kinnisvara pidi olema suunatud avalikkusele. Siis tekkiski mõte, et miks mitte ehitada hotell (jutt käib Dorpati hotellist – toim). Tartus toona palju hotelle polnud. Kui ütlesime pankadele, et hakkame hotelli ise ka pidama, opereerima, siis väga tõsiselt meid ei võetud, aga nüüdseks oleme end tõestanud.

Üks hotellinduse maailmatrend on see, et maja omanik on üks ja käitaja teine. Teie aga teete mõlemat. Annab see mingi eelise?

Meile kuuluvad praegu Tartus Dorpati ja Lydia hotell ning Valgamaal Greete motell. Kuna kõik need asuvad ühes regioonis, on neid lihtsam ka käitada. Meil on hotellinduses juba aastaid käsi sees, oskused ja teadmised samuti, mistõttu pole me pidanud vajalikuks üht või teist poolt kellelegi teisele loovutada. Kui pidada hotelli kodust kaugemal, on see muidugi üks alternatiiv.

Kui palju mõjutavad teid hotelle ja külaliskortereid vahendavad portaalid, nagu Booking.com ja Airbnb?

Eks iga hotell võitleb nendega. Mõnes maailma suurlinnas võtab nende kaudu broneerimine enda alla 30–40 protsenti. Selles ahelas ongi kõige kehvem olla hotellipidaja.

Teeme igapäevast tööd selle nimel, et kliendid ja külalised tuleksid otse meie juurde. Meil on küll väike, aga hea lojaalsusprogramm. See on hotellidele oluline.

Rääkige ka Estiko taastuvenergia ärisuunast. Mida te sealt loodate?

Oleme alustanud väiksemas mahus oma objektidele energia tootmist. Näiteks osa Tasku keskuse energiast toodame päikesest. Aga aasta-pooleteise jooksul on plaanis Tartu lähistele Raadile ehitada kuni 60-megavatine päikesepark (hind kuni 50 miljonit eurot – toim), mis peaks olema Eesti suurim.

Praegu oleks see ilma taastuvenergiatoetusteta ärilises mõttes selline nibin-nabin samm, aga tehnoloogia areneb kiiresti. Oleme mõelnud ka sellele, kuidas päikeseenergiat väärindada, olgu see kasvõi vesinikul töötav akupank. Kuna plaanid on suured, läks energiavaldkonda juhtima endine Estiko tegevjuht Ain Tammvere, kes oma inseneriharidusega on selleks väga õige inimene.

Me jääme Tartu ettevõtteks, aga vaatame ringi nii Tallinnas kui miks mitte ka mujal Baltikumis.

Estiko suurim äri on kilepakendite tootmine. Kui palju ohustavad seda äri järjest karmistuvad keskkonna- ja kliimanõuded?

Kile pluss on see, et paremat asendust pole välja mõeldud. Aga mõtleme väga palju, kuidas kile paremini ümber töödelda ja kuidas seda vähem loodusse satuks.

Estiko vaatab viimasel ajal aina enam Tallinna poole – ostsite kaks pangahoonet. Mis plaanid teil pealinnas on?

See aina enam Tallinna poole vaatamine on suhteline. Kui ostsime sügisel teise maja, endise Danske panga hoone, siis konkurentsiamet uuris ja puuris kuu aega, kas ikka tohib seda teha. Et juba teine maja Tallinnas... (Naerame.) See tundus meile väga naljakas ja isegi kurb, kuna kuu aega täiendavat menetlust tähendab seda, et jääme ilma ühe kuu üüritulust.

Danske panga endises hoones plaanime jätkata büroopindade rendiga. Pakkumisi on tulnud ka hotellifirmadelt. Praegu ei ole veel kellegagi käsi löönud, kuid ilmselt on mõistlik jätkata büroodega. Läbirääkimised käivad ja otsime majale väärikat sisu.

Arvan, et Estiko tugevus tuleb esile suurematel objektidel, mida Tartus on viimasel ajal vähem olnud. Me oleme Tartu ettevõte ja jääme selleks, aga vaatame ringi nii Tallinnas kui miks mitte ka mujal Baltikumis.

Kuidas on Lõuna-Eestis äri ajada? Mida peaks tegema riik, et see veel hõlpsam oleks?

Lõuna-Eestis saab äri teha. Isegi väga hästi saab. Näiteks Tartu suur eelis on elukeskkond. Aga kuidas seda kõike veel paremaks teha... Esimene asi on paremad ühendused, olgu see siis rongiühendus või neljarajaline maantee. Mida paremad ühendused, seda parem ettevõtetele ja kõigile inimestele.

Kristo Seli (30)

  • Lõpetanud 2014. aastal Tartu Ülikooli õigus­teaduskonna.
  • Õppinud Moskva Riiklikus Ülikoolis.
  • Praegu õpib Tartu Ülikooli magistriastmes ettevõtlust ja tehnoloogia juhtimist.
  • Töötanud Estikos eri ametikohtadel.
  • Aastatel 2016–2019 oli Estikole kuuluva Lydia hotelli juhatuse liige.
  • Tartu linnavolikogu liige, kuulub Reformi­erakonda.
Märksõnad
Tagasi üles