Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed (2) Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: välditavate surmade taak

2 min lugemist
Päästeamet FOTO: Mailiis Ollino

Kui fataalseid liiklus-, tule-, vee- ja tööõnnetusi juhtuks Eestis elanike arvu kohta sama palju kui Rootsis, oleks umbes pooled mullu hukkunud 148 inimesest elus.

Mõtlemapanev, kas pole? Veidi üle 70 inimese – see on kahekordse bussi või kolme väiksema kooliklassi jagu. Ja seda ainuüksi ühe aasta peale. Pikema aja jooksul kogunevale inimeste hulgale ei taha hästi mõeldagi.

Olgu see kainestavaks meeldetuletuseks, et siinmail on välditavate surmade ärahoidmisel veel üksjagu maad minna. Kusjuures meelest võib see minna igati mõistetaval põhjusel: Eestis on surmaga lõppevate õnnetuste vallas tehtud suuri samme paremuse poole. Edusammud paistavad silma isegi viimase viie aasta vaates. Neid tutvustas lähemalt eilne Postimees.

1991. aastal nõudsid ainuüksi liiklusavariid 491 elu – must rekord. Nüüd, ligi 30 aastat hiljem, mil see arv on 53, kõlab see vaevu usutavalt. Poolt tuhandet inimest ei mõõda mitte busside või klasside, vaid alevikega. Seda on umbes sama palju, kui Ardus, Juurus, Lüganusel, Palamusel, Tõstamaal, Virtsus või Värskal on praegu elanikke.

Tõsi, osalt on liikluses hukkunute arv kahanenud tänu turvalisemaks muutunud autodele, ent ka tänu lihtsa turvavöö kasutamise normiks muutumisele, roolijoomarluse vähenemisele, taristu arengule ning liikluskultuuri läänestumisele.

Eesti elu edenemine sõltub suuresti ka sellest, kui paljud meist pääsevad rasketest õnnetustest.

Muide, liiklussurmade poolest ei jäägi Eesti parimatest enam nii drastiliselt maha. Seevastu tule- ja uppumissurmades on vahe elanike arvu kohta mitmekordne. Juba viie aasta pärast on päästeametil aga ambitsioonikas plaan olla tulesurmade arvu poolest Põhjamaade tasemel.

Öeldakse, et Eesti riigi ja ühiskonna edu võti peitub selles, kui targad me oma veidi enam kui 1,3 miljonilise elanike arvu juures oleme.

Kui keerulist ja kui suure lisandväärtusega tööd mõistame teha ning muust säärasest. Ent seda mõtet võib eeltoodu valguses täiendada: Eesti elu edenemine sõltub suuresti ka sellest, kui paljud meist pääsevad rasketest õnnetustest. Kümned, sajad ja tuhanded inimesed on kokku tohutu väärtus ja potentsiaal, inimelu hindamatusest rääkimata.

Mida teha selleks, et välditavaid surmasid oleks Eestis ühel päeval suht­arvuna sama vähe kui Rootsis?

Selge on, et see ei juhtu üleöö, sest näiteks purjuspäi autorooli või ujuma minek või ohtlikul ehitusplatsil kiivrita ringi kõndimine on paljuski ühiskonnas valitsevate hoiakute tagajärg. Need muutuvad visalt, täpselt nagu Eesti elu on muutunud tasapisi, kuid järjekindlalt kultuursemaks.

Palju sõltub siiski ka rahast. Ennetustöö, kampaaniad, järelevalve, teede ohutumaks muutmine ja kõik muu säärane tähendab rahakulu. Sestap ei tohi nende pealt koonerdada. Vastupidiselt käitumine oleks näide vähetargana toimimisest, mis, nagu ennist sai viidatud, on Eesti arengu pidur.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto