Sisukord
Meie Eesti
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (14) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (7) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (10) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (14) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (25) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (17) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (13) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (1) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Aimar Altosaar: maailma rahvastiku kasv pidurdub

6 min lugemist
Juba sel kümnendil lükkab India rahvaarv prognoosi kohaselt esikohalt seni suurima rahvastikuga riigi Hiina. FOTO: DIBYANGSHU SARKAR/AFP/Scanpix

Maailma rahvastiku paljuräägitud plahvatuslikul kasvul on joon all – ÜRO rahvastikuprognoos näitab kasvutsükli lõppu ja ennustab, et sajandi lõpuks on keskmine sündimus maailmas langenud alla rahvastiku taastetaseme ehk 1,9 lapseni naise kohta, kirjutab Aimar Altosaar.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kuigi sündimus on mitmes maailma piirkonnas endiselt üsna kõrge, on see üleilmses langustrendis. Praegu elab ligi pool kogu maailma inimestest piirkondades, kus sünnib alla 2,1 lapse naise kohta ehk alla taastetaseme. Möödunud aastal püsis sündimuskordaja sellest kõrgemal Sahara-taguses Aafrikas, kus sündis 4,6 last naise kohta, Okeaanias (ilma Austraalia ja Uus-Meremaata) oli see näitaja 3,4, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias 2,9 ning Kesk- ja Lõuna-Aasias 2,4. Seevastu Põhja-Ameerikas ja Euroopas sünnib naistel keskmiselt 1,7 last, Ida- ja Kagu-Aasias ning Austraalias ja Uus-Meremaal 1,8.

Prognoosi järgi langeb ülemaailmne sündimuskordaja edasi – kui 1990. aastal oli see 3,2, siis mulluseks oli näitaja jõudnud 2,5ni, aastaks 2050 ennustatakse selleks 2,2 ja sajandi lõpuks alla taastetaseme ehk 1,9 last naise kohta.

Mullune ÜRO rahvastikuprognoos oli järjekorras 26. ja see ennustab kõigi maailma riikide rahvastikuarenguid järgnevaks 80 aastaks ehk kuni 21. sajandi lõpuni. Demograafia nüüdisaja megatrendid on senine rahvastiku kasv, vananemine, ränne ja linnastumine, mis avaldavad suurt mõju majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning elukeskkonnale.

Prognoosis märgitakse, et väheneva elanikkonnaga riike on tulevikus järjest rohkem. Kui alates 2010. aastast on 27 riigi või piirkonna elanike arv vähenenud vähemalt ühe protsendi võrra, siis 2019–2050 on selliseid riike arvatavalt 55. Vähenemise põhjus on madal sündimus ja mõnel pool ka kõrge väljarände määr. Hiinas prognoositakse rahvastiku vähenemist sellel ajavahemikul 31,4 miljoni inimese võrra ehk 2,2 protsenti, esirinnas on aga Bulgaaria, Leedu ja Läti vastavalt 22,5-, 22,1- ja 21,6-protsendilise rahvastiku vähenemisega.

Seejuures saab vähenevat sündimust arvestades mitmes riigis rändest rahvaarvu muutuse peamine komponent. Ajavahemiku 2010–2020 kokkuvõttes tuli Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ja Põhja-Aafrikasse, Lähis-Itta ning Austraaliasse ja Uus-Meremaale rahvusvahelise rände kaudu elanikke juurde, ülejäänud piirkonnad aga loovutasid rahvast. Suuremat väljarännet põhjustavad teiste riikide nõudlus võõrtööjõu järele (Bangladesh, Nepal ja Filipiinid) või vägivald, ebakindlus ja relvastatud konfliktid (Süüria, Venezuela ja Myanmar). ÜRO raport märgib, et Valgevenes, Eestis, Saksamaal, Ungaris, Itaalias, Jaapanis, Venemaa Föderatsioonis ja Ukrainas on aastakümne kokkuvõttes toimunud rahvastiku juurdevool, mis aitas neis riikides tasakaalustada pikaaegsest negatiivsest loomulikust iibest tingitud rahvaarvu vähenemist.

19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto