Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed (2) Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: nii näevadki kliimamuutused välja

2 min lugemist
Koaala, kes suurima heameelega jalgratturite vett jõi FOTO: Social Media/VIA REUTERS/Scanpix

Harilikult koaalad vett ei joo, vaid ammutavad vedelikku eukalüptilehti süües. Muide, aborigeenide keeltes tähendavadki koaala nime erinevad vormid «ei joo», «ilma veeta» või muud seesugust.

Hiljuti aga peatas üks kukkurkaru Austraalia lõunaosas Adelaide’i linna lähistel jalgratturite seltskonna. Kui silmanähtavalt janusele loomale pakuti pudelist vett, ronis ta lausa jalgratta peale ja lasi end rahulikult silitadagi.

Sellest filmitud video muutus viraalseks. Inimesed mõistsid, et nii nagu tsirkuselõvi hüppab läbi põleva rõnga seepärast, et vastasel korral ootab teda ees midagi veel hirmsamat, peegeldab koaala seesugune inimeste juurde tulek loomakese suures hädas olemist. Kusjuures polnud ilmselt väga paljud neist, keda videost nähtu puudutas, isegi teadlikud, kui erakordset sündmust nad interneti vahendusel tunnistavad.

Tõsi, koaalade veejoomine hakkas pihta juba mõne aasta eest, mistap on nende jaoks joomiskohti tehtud. Muutuse põhjusi pole vaja pikalt nuputada: üha kuumemaks ja kuivemaks muutuv ilm on teinud oma.

Kliimasoojenemine sai koaalad kätte.

Praegu on olukord maakera kuklapoolel teadupärast katastroofiline. Lühidalt: juba mitmendat kuud lõõmavad seal ennenägematud metsa- ja maastikutulekahjud. Põlengud on ulatunud umbes 50 000 ruutkilomeetri suurusele alale. Seda on rohkem kui mitu eelmist rekordsuurt põlengut kokku.

Nii nagu tsirkuselõvi hüppab läbi põleva rõnga seepärast, et vastasel korral ootab teda ees midagi veel hirmsamat, peegeldab koaala niisugune inimeste juurde tulek loomakese suures hädas olemist.

«Nii näevadki kliimamuutused välja,» ütles Austraalia kliimateadlane Nerilie Abram lõppenud aasta viimasel päeval populaarteaduslikus väljaandes Scientific American ilmunud artiklis. Sama fraasi pruugitakse leekides Austraalia kohta meedias üha rohkem.

Tundub, et Austraalia põlengute mõju ja tähendus on praeguseks ka tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvatele eestlastele hästi pärale jõudnud. Jäädvustusel ennastunustavalt vett joovast kukkurkarust võib selle juures oma roll olla, sest mõjusad visuaalid aitavad sõnumi kohale viimisele palju kaasa.

Mitte et Eestil ja eestlastel Austraaliaga muid kokkupuutepunkte poleks. «Sellises olukorras ei ole võimalik eelistada võistlust reaalsusele,» lausus maarjamaalaste kangelane Ott Tänak novembris, kui teadagi kus toimuma pidanud autoralli maailmameistrivõistluste viimane etapp põlengute tõttu ära jäeti.

Rääkimata tuhandetest eestlastest, kes on end Austraalias lühemaks või pikemaks ajaks sisse seadnud. Tänases lehes jagavad oma üleelamisi neist neli.

Muu hulgas tuleb juttu sellest, kui saamatult on sealne valitsus eesotsas peaminister Scott Morrisoniga olukorraga toime tulnud. Samal ajal kui Morrisoni eelkäija valitsusjuhi ametis Tony Abbott on üks sadadest tuhandetest kustutustöödel osalejatest, püüab Morrison toimuvat kõigiti pisendada ja tunneb muret selle üle, et kliimaaktivistid kui «uutmoodi progressiivid» segavad oma protestidega teiste inimeste elu.

Õppetund on lihtne: kliimamuutuste eitajate teguviis on tuleviku arvelt varastamine ning mida lähemale toosama tulevik jõuab, seda armetumana nende argumendid ja selgitused mõjuvad.

Prooviks siinmail targemalt käituda.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto