Juhtkiri: nii näevadki kliimamuutused välja

Koaala, kes suurima heameelega jalgratturite vett jõi FOTO: Social Media/VIA REUTERS/Scanpix

Harilikult koaalad vett ei joo, vaid ammutavad vedelikku eukalüptilehti süües. Muide, aborigeenide keeltes tähendavadki koaala nime erinevad vormid «ei joo», «ilma veeta» või muud seesugust.

Hiljuti aga peatas üks kukkurkaru Austraalia lõunaosas Adelaide’i linna lähistel jalgratturite seltskonna. Kui silmanähtavalt janusele loomale pakuti pudelist vett, ronis ta lausa jalgratta peale ja lasi end rahulikult silitadagi.

Sellest filmitud video muutus viraalseks. Inimesed mõistsid, et nii nagu tsirkuselõvi hüppab läbi põleva rõnga seepärast, et vastasel korral ootab teda ees midagi veel hirmsamat, peegeldab koaala seesugune inimeste juurde tulek loomakese suures hädas olemist. Kusjuures polnud ilmselt väga paljud neist, keda videost nähtu puudutas, isegi teadlikud, kui erakordset sündmust nad interneti vahendusel tunnistavad.

Tõsi, koaalade veejoomine hakkas pihta juba mõne aasta eest, mistap on nende jaoks joomiskohti tehtud. Muutuse põhjusi pole vaja pikalt nuputada: üha kuumemaks ja kuivemaks muutuv ilm on teinud oma.

Kliimasoojenemine sai koaalad kätte.

Praegu on olukord maakera kuklapoolel teadupärast katastroofiline. Lühidalt: juba mitmendat kuud lõõmavad seal ennenägematud metsa- ja maastikutulekahjud. Põlengud on ulatunud umbes 50 000 ruutkilomeetri suurusele alale. Seda on rohkem kui mitu eelmist rekordsuurt põlengut kokku.

Nii nagu tsirkuselõvi hüppab läbi põleva rõnga seepärast, et vastasel korral ootab teda ees midagi veel hirmsamat, peegeldab koaala niisugune inimeste juurde tulek loomakese suures hädas olemist.

9

«Nii näevadki kliimamuutused välja,» ütles Austraalia kliimateadlane Nerilie Abram lõppenud aasta viimasel päeval populaarteaduslikus väljaandes Scientific American ilmunud artiklis. Sama fraasi pruugitakse leekides Austraalia kohta meedias üha rohkem.

Tundub, et Austraalia põlengute mõju ja tähendus on praeguseks ka tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvatele eestlastele hästi pärale jõudnud. Jäädvustusel ennastunustavalt vett joovast kukkurkarust võib selle juures oma roll olla, sest mõjusad visuaalid aitavad sõnumi kohale viimisele palju kaasa.

Mitte et Eestil ja eestlastel Austraaliaga muid kokkupuutepunkte poleks. «Sellises olukorras ei ole võimalik eelistada võistlust reaalsusele,» lausus maarjamaalaste kangelane Ott Tänak novembris, kui teadagi kus toimuma pidanud autoralli maailmameistrivõistluste viimane etapp põlengute tõttu ära jäeti.

Rääkimata tuhandetest eestlastest, kes on end Austraalias lühemaks või pikemaks ajaks sisse seadnud. Tänases lehes jagavad oma üleelamisi neist neli.

Muu hulgas tuleb juttu sellest, kui saamatult on sealne valitsus eesotsas peaminister Scott Morrisoniga olukorraga toime tulnud. Samal ajal kui Morrisoni eelkäija valitsusjuhi ametis Tony Abbott on üks sadadest tuhandetest kustutustöödel osalejatest, püüab Morrison toimuvat kõigiti pisendada ja tunneb muret selle üle, et kliimaaktivistid kui «uutmoodi progressiivid» segavad oma protestidega teiste inimeste elu.

Õppetund on lihtne: kliimamuutuste eitajate teguviis on tuleviku arvelt varastamine ning mida lähemale toosama tulevik jõuab, seda armetumana nende argumendid ja selgitused mõjuvad.

Prooviks siinmail targemalt käituda.

07.01.2020 09.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto