Sisukord
Maa Elu
Postimees
09.01.2020
Eesti Eelhoiatus päästis eestlased Iraani kättemaksust (8) Harjumaa tulevik sõidab trammis (5) Eestis lahutatakse pool abieludest 15 aastat pärast jaanuaritormi Majandus Uus ohver: listeeriaskandaal viis noore kalatööstuse pankrotti (2) Investeerimiskelmusest tuleks pangale teada anda otsekohe Nissani eksjuht lubas oma hea nime taastada Kakaotootjad plaanivad luua toorainekartelli Välismaa Eelhoiatus päästis eestlased Iraani kättemaksust (8) Ukraina lennuki huku põhjuseid Iraanis varjab saladuseloor (5) Rohelised nooled suunasid raevunud leedukad ummikutesse (5) Von der Leyen viis Johnsonile Brexiti-hoiatuse koju kätte Arvamus Juhtkiri: läänemaailma lõhe ähvardab (13) Bretty Sarapuu: eestlasedki põgenesid (9) Yana Toom: Trumpi bumerang (15) Jaak Madison: tõlgendatava õigusfilosoofia ja reaalpoliitika vahel (21) Erik Aru: lootus kiiremini rohkem tööd ära teha näib asjatu (1) Edward Lucas: Rootsi on Hiina rünnaku all – kus on liitlased? (4) Meie Eesti Kadri Tammepuu: millesse tohib surra? Psühholoog Kaia Kastepõld-Tõrs: pöördeliste sündmuste keskel ela päev korraga (1) Kadri Tammepuu: kogemuslood avavad vähihaigete muresid ja rõõme Kultuur Kultuuri kiirpilk Misantroopia meistriklass (2) Rõõmutu ja ülepakutud ahastus Oscarite nimel Sport Laskesuusafännid krimpsutavad nina, kuid koondise peatreener on rahul (2) Eesti koondise esiründaja kolib Tallinnast Washingtoni Tallinn Harjumaa tulevik sõidab trammis (5) Reis Vene hing külmetab Hiina piiri ääres Maa Elu Jõulupuude müük vähenes mitte ainult ilma tõttu Nädala mõte: mürk või ravim? Riigimetsast toodi ligi 10 000 jõulukuuske Ettevõtjad vaevlevad Tabria külas ajuti läbimatu riigitee ääres (6) Taimekaitsevahendite keelustamine soosib kahjurite levikut Põtru enam küttida ei või, kuid jahihooaeg kestab Spetsialistid annavad nõu: kuidas maja eluiga pikendada Rannapuura väärindab Peipsi ande Ilmajutt: järgnevus ehk pilveliikide vaheldumine, II osa Talvise tee leiab aiast ja metsast Milline jõulupuu sobib aeda istutada Tartu Kanad jätavad linnaga hüvasti ja munevad kodutalus edasi Endise abilinnapea Semilarski kriminaalasi jõudis kohtusse Kahes vallas ületas preemia tuhande euro piiri Politoloog: Iraani ja USA vaheline sõda sõltub Trumpi järgmisest käigust (11) Artur Kuusi karikatuur: lumepõhine parlament Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nädala mõte: mürk või ravim?

2 min lugemist
Kui paljud kõrvalseisjad peavad taimekaitsevahendeid mürgiks, siis põllumehed võrdlevaid neid hoopis apteegikraamiga. FOTO: Meelis Meilbaum

Kui Põllumajandusamet saadab välja teate, et Euroopa Komisjon on taas mõne taimekaitsevahendi toimeaine ohtlikuks tunnistanud ja see kaob peagi Eesti turult, võtab enamik meist seda positiivse uudisena. Tahame ju, et võimalik oht keskkonnale ja inimese tervisele väheneks.

Rahvas nõuab küll „mürkide” kasutamise lõpetamist, aga ei oska näha, mis sellega kaasneb.

Kõige selgemat mõju annaks keelamine tunda toiduainete hindades. Uued alternatiivsed taimekaitsevahendid on küll keskkonnasäästlikumad, kuid märksa kallimad. Põllumeeste rahakotist võivad need viia isegi palju suuremaid summasid, kui näiteks mullu kurikuulsaks saanud top-up’id oleksid neile sisse toonud.

Loogiline, kui põllumees saaks taimekaitse tõusnud hinna oma tootele otsa liita, aga kas me ostjatena oleksime nõus eetilisema toote nimel rohkem maksma? Vaevalt. Tõestuseks kasvõi see, et hoolimata poodide rikkalikust munavalikust troonivad müügiedetabelis kõige odavamad puurikanade munad.

Nii peavad toidutootjad kallima hinna enda kanda jätma. Aga kui kaua nad jõuavad?

Teine murekoht on, et uute toimeainete väljatöötamine on kallis ja pikk protsess ning praegu valitseb olukord, kus toimeaineid keelustatakse kiiremini, kui uusi asemele toodetakse. See tähendab, et mitme seni kasutusel olnud vahendi asemel on turul vaid üks, mille toime kitsam. Mõnel juhul pole aga alternatiivset vahendit üldse saada. Lähiajal kaovad Eestis kasutuselt paar olulist putukatõrjevahendit ja see tekitab tõsise ohu, et suureneb kahjustajate arv ja resistentsus. Mida see kaasa toob, ei tea veel keegi.

Kui paljud kõrvalseisjad peavad taimekaitsevahendeid mürgiks, siis põllumehed võrdlevaid neid hoopis apteegikraamiga. Kui inimene saab lonkama kippuvale tervisele abi rohupoest, siis taimed taimekaitsevahenditest. Nagu inimeste ravimid, annavad ka taimekaitsevahendid õigesti kasutades taimedele tervise ja vale kasutamise korral mõjuvad mürgina.

Kui lapsel on täid peas või ussid kõhus, tõttame sekundikski mõtlemata apteeki nende vastu mürki otsima. Võtke oma ravimikapist ükskõik milline rohi ja lugege infolehte. Päris kole lugemine, eks? Isegi kõige süütumana tunduval paratsetamoolil on maksa kahjustav toime. Ometi ei lähe me apteekreid inimeste mürgitamises süüdistama.

Jääb vaid soovida alanud aastaks meile kõigile pisut rohkem mõistmist ja soovi süüvida – enne kui ükskõik millist ametimeest süüdistama lähed, uuri, miks ta nii teeb!

Seotud lood
08.01.2020 10.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto