Sisukord
Maa Elu
Postimees
09.01.2020
Eesti Eelhoiatus päästis eestlased Iraani kättemaksust (8) Harjumaa tulevik sõidab trammis (5) Eestis lahutatakse pool abieludest 15 aastat pärast jaanuaritormi Majandus Uus ohver: listeeriaskandaal viis noore kalatööstuse pankrotti (2) Investeerimiskelmusest tuleks pangale teada anda otsekohe Nissani eksjuht lubas oma hea nime taastada Kakaotootjad plaanivad luua toorainekartelli Välismaa Eelhoiatus päästis eestlased Iraani kättemaksust (8) Ukraina lennuki huku põhjuseid Iraanis varjab saladuseloor (5) Rohelised nooled suunasid raevunud leedukad ummikutesse (5) Von der Leyen viis Johnsonile Brexiti-hoiatuse koju kätte Arvamus Juhtkiri: läänemaailma lõhe ähvardab (13) Bretty Sarapuu: eestlasedki põgenesid (9) Yana Toom: Trumpi bumerang (15) Jaak Madison: tõlgendatava õigusfilosoofia ja reaalpoliitika vahel (21) Erik Aru: lootus kiiremini rohkem tööd ära teha näib asjatu (1) Edward Lucas: Rootsi on Hiina rünnaku all – kus on liitlased? (4) Meie Eesti Kadri Tammepuu: millesse tohib surra? Psühholoog Kaia Kastepõld-Tõrs: pöördeliste sündmuste keskel ela päev korraga (1) Kadri Tammepuu: kogemuslood avavad vähihaigete muresid ja rõõme Kultuur Kultuuri kiirpilk Misantroopia meistriklass (2) Rõõmutu ja ülepakutud ahastus Oscarite nimel Sport Laskesuusafännid krimpsutavad nina, kuid koondise peatreener on rahul (2) Eesti koondise esiründaja kolib Tallinnast Washingtoni Tallinn Harjumaa tulevik sõidab trammis (5) Reis Vene hing külmetab Hiina piiri ääres Maa Elu Jõulupuude müük vähenes mitte ainult ilma tõttu Nädala mõte: mürk või ravim? Riigimetsast toodi ligi 10 000 jõulukuuske Ettevõtjad vaevlevad Tabria külas ajuti läbimatu riigitee ääres (6) Taimekaitsevahendite keelustamine soosib kahjurite levikut Põtru enam küttida ei või, kuid jahihooaeg kestab Spetsialistid annavad nõu: kuidas maja eluiga pikendada Rannapuura väärindab Peipsi ande Ilmajutt: järgnevus ehk pilveliikide vaheldumine, II osa Talvise tee leiab aiast ja metsast Milline jõulupuu sobib aeda istutada Tartu Kanad jätavad linnaga hüvasti ja munevad kodutalus edasi Endise abilinnapea Semilarski kriminaalasi jõudis kohtusse Kahes vallas ületas preemia tuhande euro piiri Politoloog: Iraani ja USA vaheline sõda sõltub Trumpi järgmisest käigust (11) Artur Kuusi karikatuur: lumepõhine parlament Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Põtru enam küttida ei või, kuid jahihooaeg kestab

4 min lugemist
Viimaste aastate soodsad talved on tublisti suurendanud metskitse populatsiooni. FOTO: Kalev Laast

Ehkki põtrade küttimise hooaeg lõppes edukalt, on teiste ulukite jahihooaeg Eesti eri piirkondades veel täies hoos. Detsembri keskpaigas lõppes Eesti metsades põdraküttimisaeg. Eesti Jahimeeste Setsi juhatuse liikme ja Viljandi Jahimeeste Liidu juhatuse esimehe Priit Vahtramäe sõnul leppisid jahindusnõukogud eri maakondade põdra küttimismahuks 2019. jahiaastal 6271 looma, mis oli veidike vähem, kui oli ulukiseire KAUR soovitus.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kokkulepitud põtrade küttimismaht oli Vahtramäe hinnangul enam-vähem optimaalne. Praegu on koos nelja maakonna andmed. Nende põhjal on maakondliku küttimismahu täitnud Ida-Virumaa, Tartu- ja Põlvamaa jahiühendused, Hiiumaal on see täidetud 90 protsendi ulatuses. Lõplikud andmed selguvad selle kuu keskel, kuid ligikaudselt võib prognoosida, et lõppenud jahooajal on kütitud 6200 kuni 6300 põtra, mis võrreldes eelmise hooajaga on 12–13 protsenti vähem. Põtrade arvukus langes pärast tänavust hoo­aega 10 500 isendini ehk nelja isendini tuhande hektari elupaiga kohta. Paljudes jahipiirkondades on arvukus langenud miinimumini ja on saavutatud olukord, kus metsakasvatajate kahjud on minimaalsed. Edaspidi saab küttida ainult nii palju, kui on konkreetse piirkonna juurdekasv. Seega peavad jahimehed olema põtradega majandades äärmiselt tähelepanelikud.

Jätkub metssea, kitse, hirve ja väiksemate loomade jaht

Jahihooaeg tegelikult alles käib – jahimeeste tööaasta algab 1. märtsil ja lõpeb veebruarikuu viimase päevaga. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts selgitas, et jaanuaris jätkub metsseajaht, mis on meil aastaringne. Seoses metssigade katkuga hoiavad jahimehed metssigade populatsioonil teravalt silma peal. Nimelt on riik teinud neile ülesandeks hoida metsanotsude arv kontrolli all kuni ühe isendini tuhande hektari jahimaa kohta.

Aasta läbi on lubatud küttida võõrliike kährikuid ja minke. Jaanuari lõpuni jätkub metskitsejaht. Kui on lumerikas talv, lõpetavad jahimehed ise metskitsejahi sügise lõppedes. Keskkonnaminister pikendas metskitsejahti jaanuari lõpuni, andes sellega talvise jahi otsustusõiguse jahiseltsidele. Selle tingis eelkõige vajadus hoida ära kahju metsakultuuridele. Loomulikult kaasneb selle õigusega ka vastutus populatsiooni hea käekäigu eest.

Sõralistest jätkub jaanuari lõpuni ka punahirve jaht. Hunti, šaakalit, jänest ja mäkra võib küttida veebruari lõpuni. Koprajaht lõpetatakse 15. aprillil. Rebaseid, tuhkruid ja nugiseid võib küttida aga märtsi lõpuni.

Lume puudumine raskendab jahipidamist

08.01.2020 10.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto