Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
25.11.2020
Vägivallatseja ei pea vägivallatsejaks jääma. Tugiliin aitab (1) Eesti Ratas tegi valitsuses kaksikkäigu (1) Kohtuprotsess Kuusiku üle sai avalöögi Eesti lühiuudised Prokuratuur ei näinud põhjust Õhtulehe ajakirjanike tegevust uurida (2) Arkadi Popov: võitleme edasi! Me pole veel koroonaviirust võitnud (1) Arstid jäid hätta ninna murdunud koroonatesti pulga seitsmesentimeetrise tüki leidmisega Kummituslill püstitas võimsa maailmarekordi Majandus Majanduse lühiuudised Janet Yellenist saab taas USA rahamaailma tippotsustaja Reisiraha läheb kriisiajal hoiustesse, veebi ja kärakasse Eestlastel on Balti riikide kõige suurem elektriautoskepsis Tehnika lühiuudised USA tellib uue kaliibriga relvi (1) Välismaa Välismaa lühiuudised Kosovo sünnivalud kummitavad jätkuvalt noort riiki (1) Arvamus Peatoimetaja Mart Raudsaar: täna 25 aastat tagasi Juhtkiri ⟩ Et vägivalda ei oleks Mari Klein: loome kadunud asjade leidla Ahti Asmann: kiirustatud rohepööre on ohtlik (2) Erkki Bahovski: transatlantilise ühtsuse naasmine? Kristina Kallas: haridusministri portfelli raskus (1) Fookus TERVISHOID ⟩ Helen Hääl: miks perelepitus ei sobi pikaajalise vägivalla ohvrile? (1) TERVISHOID ⟩ Kadri Tammepuu: lepitus, mis ei lepita TERVISHOID ⟩ Jako Salla: vägivallaterroriga leppimist olla ei saa TERVISHOID ⟩ Margo Orupõld: ebavõrdses seisus endise paari kokkuviimine traumeerib nõrgemat osapoolt Kultuur Kultuuri lühiuudised Särava Kaljo Põllu tumedad vaimud seintel Kontseptuaalseks metal-albumiks vormitud inimliku ohverduse müüt PÖFF ⟩ PÖFF. «Tsoi» solvab mälestust Tsoist PÖFF. Eestlane päästab indiaanlaste keelt PÖFF. See vägistamine ei jäänud vaid magamistuppa Sport Jalgpalli murelaps, millega võib kaasneda surmav haigus Jalgpallifännid said rõõmusõnumi, mis mõjub klubiomanike rahakotile halvasti Karjääri lõpetanud Leok jääb ootama lahkumisetendust Tartu Urmas Klaas: Tartu areneb ka kriisi ajal Eili Arula: musta reede hullutav mull Jõulupuu jõudis eile Raekoja platsile Tartu lühiuudised Tolstoi tänava jalgtee kattus ehitusjääkidega Lilleärid sulgevad viiruse tõttu poode Tantsijad harjutavad hajutatult ja koorid maskis Mitme linnaosa laternad saavad peagi uue ilme Hiidlanna tõi tartlastele näha sügisvärvides kodusaart Kuri jääb karistamata Meelelahutus Koomiks Sudoku

Maitsev till kaitseb kodu

3 min lugemist
Tillil on päris tugev maitse, nii et maitsestamisel tuleks ettevaatlik olla, aga tilli kasutades saab hakkama tunduvalt vähema soolaga. FOTO: Shutterstock

Kuigi Eestis tilli looduses kasvamas näha ei saa, laiutab see iidvana taim Euroopas mitmel pool ka viljapõldudel ja rannikul. Aedtilli seemneid on avastatud Vana-Egiptuse vaaraode hauakambreist. Keskaja nõiad tarvitasid tilli armumaagias ja loitsudes, see pidavat suurendama seksuaalset ligitõmbavust.

Antiik-Roomas krooniti tillipärjaga kangelasi ja arvati, et kes kannab veinijoomise ajal peas tillipärga, sellele ei hakka jook liiga kiiresti pähe. Roomlased hõõrusid nahale tilliaroomiõli, et enne lahingut hingelist ja ihulist tugevust koguda, tilli sõid sportlased, sest see andis jõudu. Karl Suur andnud korralduse tillikasvatust edendada: taim oli vallutanud köögid ja leidnud oma koha taimravis. Ka pakuti tolleaegsetel pidusöömingutel tillioksi ja -lehti, et leevendada ülesöömisvaevusi.

Keskaegsel Inglismaal kasutati tillioksi kurjade vaimude peletamiseks, neid söödi hea une tagamiseks ja lisati kümblusvette. Saksamaal usuti, et till toob abieluõnne, kui seda põimida pruudikimpu.

Tilli on ka kaitsetaimeks peetud: riputa tillikimp ukse ette, siis oled kaitstud kurjade inimeste eest, arvas vanarahvas.

Tillil on päris tugev maitse, nii et maitsestamisel tuleks ettevaatlik olla, aga tilli kasutades saab hakkama tunduvalt vähema soolaga. Juba tilli lõhnast pidavat seedetrakti töö aktiviseeruma. Hakitud aedtill annab keedukartulitele ilusa värvi ja hea meki: tillipuru tuleks peale raputada juba keedetud kartulitele. Keetmise ajal võib vette lisada aedtilli varsi – umbes kümme minutit enne kartulite valmimist.

Muidugi on tilliõisikud, -varred ja -lehed asendamatud kurkide hapendamisel ja marineerimisel, aga neid puistatakse ka muude viljade, liha ja kala marinaadi, salatisse ja supi sisse.

Aedtilli on kõige parem tarvitada värskelt, ent kui seda suvel üle jääb, saab tilli­tükid karbiga sügavkülma paigutada. Kuivatatud tillil pole nii head aroomi kui sügavkülmutatul, aga maitse säilib mõne kuu jooksul.

Säilitamiseks peaks tilli korjama kuiva ilmaga ja siis, kui taimel pole veel õievarsi, umbes 15 cm pikkusena. Till peaks olema kuiv ja terve. Tilli võib enne säilitamist pesta, aga seejärel tuleb kohe nõrutada ja rätikus kuivatada.

Tilliseemneid on kasutatud gaaside ja seedehäirete raviks, imetavatele emadele on neid soovitatud piimahulga suurendamiseks. Till parandab mao limaskesta, seda kasutatakse kaksteistsõrmiksoole ja peensoolehädade korral, ka luksumise vastu. Tilli lehed ja viljad soodustavad uriinieritust, ergutavad seedimist ja reguleerivad vererõhku.

Tilliseemnetega keedetud kuuma piimaga on peletatud köha ning rüübe andvat ka magusa une. Teed valmistades tuleks lisada kaks teelusikat seemneid tassi keeva vee kohta. See sobib joogiks nutvale lapsele, kes ei saa uinuda seedekulgla spasmide ehk koolikute tõttu. Rohke eeterliku õli sisalduse tõttu ei tohi aedtilliteed juua pikka aega järjest.

Tilli seemned ja lehed värskendavad hingeõhku, neil on desinfitseerivad omadused.

Kommentaarid

Merilin Saksing

Kanepi Aiandi peaagronoom

Aedtill on üheaastane rohttaim, mis võib kasvada kuni 1,2 meetri kõrguseks. Tilli lehed on kaheli- kuni neljasulgjad, tumerohelised. Õied on väikesed, rohekaskollased, koondunud 30–50kiirelistesse sarikatesse. Vili on seemnis, mis valmimisel laguneb kaheks pooleks.

Seemne idanemisvõime säilib 2–3 aastat.

Tõusmetest esimese saagini kulub 40–60 päeva. Aedtill on külmakindel, valgust armastav taim.

Seemned hakkavad idanema 2–3 kraadi juures, tõusmed taluvad kerget öökülma. Suvise külvi till hakkab õitsema võrdlemisi kiiresti. Mullaviljakuse ja põua suhtes ei ole till tundlik, kuid suuremat ja aromaatsemat saaki annab viljakatel, niiskust hästi säilitavatel muldadel.

Enne külvi peab maa olema hoolega kobestatud ja niiske. Varajaseks saagiks külvatakse tilli kevadel esimesel võimalusel ja korduvalt paarinädalaste vahedega. Külvatakse ka hilissügisel, novembri algul. Kuna seemned idanevad aeglaselt, võiks neid külvi eel paar ööpäeva leotada. Seemned külvatakse 2–3 cm sügavusele.

Tilli massiline koristamine algab, kui taimed on kasvanud 10–15 cm pikaks.

Andres Lill

Rakvere Aqva Spa peakokk

Till on köögis väga vajalik maitsetaim. Värskelt soolatud kurki ei kujuta tillivarteta ettegi, vähkide keetmist tilliõisikuteta samuti. Kui lisada graavi- ehk soolalõhele veidi tilli, on roa maitse kohe parem.

Olen teinud tilliõli: väga rohelist ja ilusat, millega toitu kaunistada. Vaja on panna peotäis tilli 10 sekundiks keevasse vette, seejärel jahutada jäävees (siis jääb värv väga roheline), kuivatada sõelal surudes või köögirätikusse keerates ning mikserdada mõni minut koos rapsiõliga.

Tillipesto

100 g tilli (koos peenemate vartega)

2 küüslauguküünt

50 g seedriseemneid

50 g riivitud parmesani

120 rapsiõli

2 tl sidrunimahla

soola, pipart

Pane kõik komponendid kannmikserisse ja mikserda, kuni kõik koostisosad on segunenud – kuid vähehaaval, pestosse peavad ikka tükid sisse jääma.

Seotud lood
24.11.2020 25.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto