Ilmajutt: järgnevus ehk pilveliikide vaheldumine, II osa

Lähipäeviks jagub nii pilvi kui ka päikesepaistet. FOTO: Elmo Riig

Olen aeg-ajalt juttu teinud sellest, kuidas kohalike tunnuste järgi ilma ennustada. Lõpuks (detsembris) jõudsin järgnevuse kirjeldamiseni. See seaduspärasus kujutab endast pilveliikide vaheldumist, mis eelneb (harvemini järgneb) tsükloni või sooja frondi tulekule, kusjuures vaheldumise järjekord allub teatud reeglitele ja kehtib eeskätt parasvöötmes, eriti selle jahedas osas.

Viimati jõudsin kirjeldada järgnevust kuni tsükloni sooja sektori saabumiseni, nüüd tutvustan ülejäänud osa.

Meenutuseks, et sooja frondi lähenedes järgneb mõõdukas, harva isegi tugev laussadu kihtsajupilvedest, talvel hakkab tihti tuiskama. Taevas on lauspilves ja ajapikku tekivad kiiresti liikuvad pilveräbalad (hatakpilved, Stratus fractus), mis näitavad suhtelise niiskuse kasvu ja frondi lähenemist.

Kui front on kohale jõudnud, jääb sadu vähemaks või lakkab, tuul nõrgeneb ja pöördub päripäeva (lõunasse või edelasse). Talvel võib sulaks minna, tekib udu või sajab uduvihma, ilm on niiske ja nähtavus halb. Taevast katavad madalad kihtpilved. Suvel tekivad sageli aga kihtrünkpilved (Stratocumulus), mis muutuvad rünkpilvedeks, kuid ilm võib ka selgeks minna. Vähesel määral võib olla kiudpilvi. Õhk tundub (suvel) meeldivalt soe ja niiske, saabunud õhumass on tihti sumestatud, nii et taevas näib vines. Kui tsükloni kese jääb lähedale, võib jääda pilviseks. Selline on tsükloni sooja sektori ilm.

Aktiivse tsükloni korral järgneb soojale frondile külm front. Talvel võib taevas kattuda kõrgkihtpilvedega ja seejärel kihtsajupilvedega ning hakata sadama lund või lörtsi, vahel ka vihma. Enamasti tuul tugevneb ja sadu läheb üle lumeks, võib tuisata. Temperatuur langeb ja tuul pöördub päripäeva, hakates puhuma läänest, loodest või põhjast. Hiljem võib lund sadada hooti. Kui ilm oli soojas sektoris lauspilves ja udune, siis udu hajub, tuul tugevneb ja hakkab sadama. Ent juhtub talvelgi, et alguses saabuvad rünksajupilved (Cumulonimbus), seejärel kihtsaju- ja kõrgkihtpilved, või piirdubki külm front rünksajupilvedega.

Järgnevuse esimene osa vältab keskmiselt ühe ööpäeva, teine osa vähem – pool ööpäeva või teinekord ka terve ööpäev.

Kui tsükloni kese möödub vaatlejast lõuna poolt, siis ei lähe üle selle paikkonna ühtki fronti ja järgnevuses pole kaks osa eristatavad. Algus sarnaneb kaheosalise järgnevusega: tuul pöördub vastupäeva, ilmuvad kiudpilved, seejärel kiudkihtpilved ja halod, kõrgkihtpilved ja lõpuks kihtsajupilved sademetega. Tuul pöördub vastavalt tsükloni liikumisele tasapisi vastupäeva, st ida- ja kagutuul hakkab puhuma kirdest, siis põhjast ja viimaks loodest või läänest. Talvel püsib ilm meeldivalt lumesajune ja mõõdukalt külm, võib veidi tuisata, kuid üldiselt pole tuul väga tugev, sest suur õhurõhugradient jääb tavaliselt tsükloni lõuna- ja edelaossa.

Tavatu soojus jätkub ja on ebatõenäoline, et talvist ilmastikku pikemalt tuleb: kõik talvekuud on arvutatud rekordiliselt soojadeks, kevadkuud aga soojadeks. Mäletatavasti 2007/08 oli sarnane, kui lund polnud, ent tolle niru talve lõpetas lumetorm. Igatahes jaanuar on vesine ja soe.

Seotud lood
08.01.2020 10.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto