Sisukord
Arvamus
Postimees
09.01.2020
Eesti Eelhoiatus päästis eestlased Iraani kättemaksust (8) Harjumaa tulevik sõidab trammis (5) Eestis lahutatakse pool abieludest 15 aastat pärast jaanuaritormi Majandus Uus ohver: listeeriaskandaal viis noore kalatööstuse pankrotti (2) Investeerimiskelmusest tuleks pangale teada anda otsekohe Nissani eksjuht lubas oma hea nime taastada Kakaotootjad plaanivad luua toorainekartelli Välismaa Eelhoiatus päästis eestlased Iraani kättemaksust (8) Ukraina lennuki huku põhjuseid Iraanis varjab saladuseloor (5) Rohelised nooled suunasid raevunud leedukad ummikutesse (5) Von der Leyen viis Johnsonile Brexiti-hoiatuse koju kätte Arvamus Juhtkiri: läänemaailma lõhe ähvardab (13) Bretty Sarapuu: eestlasedki põgenesid (9) Yana Toom: Trumpi bumerang (15) Jaak Madison: tõlgendatava õigusfilosoofia ja reaalpoliitika vahel (21) Erik Aru: lootus kiiremini rohkem tööd ära teha näib asjatu (1) Edward Lucas: Rootsi on Hiina rünnaku all – kus on liitlased? (4) Meie Eesti Kadri Tammepuu: millesse tohib surra? Psühholoog Kaia Kastepõld-Tõrs: pöördeliste sündmuste keskel ela päev korraga (1) Kadri Tammepuu: kogemuslood avavad vähihaigete muresid ja rõõme Kultuur Kultuuri kiirpilk Misantroopia meistriklass (2) Rõõmutu ja ülepakutud ahastus Oscarite nimel Sport Laskesuusafännid krimpsutavad nina, kuid koondise peatreener on rahul (2) Eesti koondise esiründaja kolib Tallinnast Washingtoni Tallinn Harjumaa tulevik sõidab trammis (5) Reis Vene hing külmetab Hiina piiri ääres Maa Elu Nädala mõte: mürk või ravim? Riigimetsast toodi ligi 10 000 jõulukuuske Ettevõtjad vaevlevad Tabria külas ajuti läbimatu riigitee ääres (6) Taimekaitsevahendite keelustamine soosib kahjurite levikut Põtru enam küttida ei või, kuid jahihooaeg kestab Spetsialistid annavad nõu: kuidas maja eluiga pikendada Rannapuura väärindab Peipsi ande Ilmajutt: järgnevus ehk pilveliikide vaheldumine, II osa Talvise tee leiab aiast ja metsast Milline jõulupuu sobib aeda istutada Iga teine muna tuleb piiri tagant Tartu Kanad jätavad linnaga hüvasti ja munevad kodutalus edasi Endise abilinnapea Semilarski kriminaalasi jõudis kohtusse Kahes vallas ületas preemia tuhande euro piiri Politoloog: Iraani ja USA vaheline sõda sõltub Trumpi järgmisest käigust (11) Artur Kuusi karikatuur: lumepõhine parlament Meelelahutus Koomiks Sudoku

Bretty Sarapuu: eestlasedki põgenesid

2 min lugemist
Bretty Sarapuu FOTO: Liis Treimann

«Päeva ajal on põgenikud rahulikud kodanikud, kuid öösiti käivad röövimas ja mõrvamas.» «Põgenikud on majanduslik koorem.» «Põgenikud hoiavad ausast tööst kõrvale.» «Põgenikud on suureks ohuks Euroopa rahule.» Kõlab justkui miski, mida oleme harjunud kuulma hiljuti Euroopasse saabunud põgenike kohta.

Tegelikult kirjutati nii Lääne-Euroopas Teise maailmasõja järel Baltikumist ja Poolast pärit põgenikest, selgub eestlase Ferdinand Kooli mahukast teosest «DP Kroonika. Eesti pagulased Saksamaal 1944–1951».

Põgenikelaagrites viibinud baltimaalastest ja poolakatest räägiti hirmulugusid. Näiteks väideti, et ühes laagris elab mõrvarite jõuk, kes valmistab inimlihast kotlette. Kieselbronnis olid kohalikud valmis harkide ja vikatitega tõrjuma küla ründama pidanud põgenikke. Jutud osutusid väljamõeldiseks.

Nii nagu võime praegu lugeda Euroopas kuritegusid toime panevatest põgenikest, said sakslased 1947. aastal teada, et üks eestlane tappis põgenikelaagris kaasmaalase, et omastada ohvri raha ja tasuda sellega oma võlad.

Samamoodi nagu kiputakse tänapäeval ütlema, et Lähis-Idast ja Aafrikast pärit migrandid võiksid minna tagasi oma koduriike jalule aitama, ei mõistetud läänes, miks baltimaalased endiselt laagrites istuvad ja kodumaad sõjajärgsel ülesehitustööl ei aita. Mis siis, et Baltikumis valitses nõukogude võim, ikka ihkas lääs põgenikest lahti saada.

Ainuüksi viimase nädala sündmused Lähis-Idas viitavad, et migratsiooniks tõuke andvaid tegureid võib haihtumise asemel tulla pigem juurde.

Aastakümnete jooksul pole suhtumises põgenikesse just palju muutunud. Ei tervitatud siis ega tervitata nüüdki põgenikke ja nendega kaasnevaid ebamugavusi avasüli. Mõeldi juba siis ja nii ka nüüd, et küll oleks kergem, kui igaüks elaks oma kodumaal.

Kui vaid poleks sõdu, poliitilist tagakiusamist ja majanduslikku kitsikust, mis inimesi liikvele ajavad, võib küll unistavalt õhata, aga unistuseks see ilmselt jääbki. Ainuüksi viimase nädala sündmused Lähis-Idas viitavad, et migratsiooniks tõuke andvaid tegureid võib haihtumise asemel tulla pigem juurde.

Tasub mõelda, kas piirimüüride rajamise ja migrantide kodumaale saatmise kõrval oleks ehk veel mõni lahendus, mis põgenikekriisidega toime aitaks tulla. Migrantidega seotud ebamugavustest mõeldes tasub aga meeles hoida, et eestlasedki olid kord põgenikud.

Seotud lood
08.01.2020 10.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto