Sisukord
Arvamus
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (14) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (7) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (10) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (15) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (25) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (17) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (13) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (1) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku

Bretty Sarapuu: eestlasedki põgenesid

2 min lugemist
Bretty Sarapuu FOTO: Liis Treimann

«Päeva ajal on põgenikud rahulikud kodanikud, kuid öösiti käivad röövimas ja mõrvamas.» «Põgenikud on majanduslik koorem.» «Põgenikud hoiavad ausast tööst kõrvale.» «Põgenikud on suureks ohuks Euroopa rahule.» Kõlab justkui miski, mida oleme harjunud kuulma hiljuti Euroopasse saabunud põgenike kohta.

Tegelikult kirjutati nii Lääne-Euroopas Teise maailmasõja järel Baltikumist ja Poolast pärit põgenikest, selgub eestlase Ferdinand Kooli mahukast teosest «DP Kroonika. Eesti pagulased Saksamaal 1944–1951».

Põgenikelaagrites viibinud baltimaalastest ja poolakatest räägiti hirmulugusid. Näiteks väideti, et ühes laagris elab mõrvarite jõuk, kes valmistab inimlihast kotlette. Kieselbronnis olid kohalikud valmis harkide ja vikatitega tõrjuma küla ründama pidanud põgenikke. Jutud osutusid väljamõeldiseks.

Nii nagu võime praegu lugeda Euroopas kuritegusid toime panevatest põgenikest, said sakslased 1947. aastal teada, et üks eestlane tappis põgenikelaagris kaasmaalase, et omastada ohvri raha ja tasuda sellega oma võlad.

Samamoodi nagu kiputakse tänapäeval ütlema, et Lähis-Idast ja Aafrikast pärit migrandid võiksid minna tagasi oma koduriike jalule aitama, ei mõistetud läänes, miks baltimaalased endiselt laagrites istuvad ja kodumaad sõjajärgsel ülesehitustööl ei aita. Mis siis, et Baltikumis valitses nõukogude võim, ikka ihkas lääs põgenikest lahti saada.

Ainuüksi viimase nädala sündmused Lähis-Idas viitavad, et migratsiooniks tõuke andvaid tegureid võib haihtumise asemel tulla pigem juurde.

Aastakümnete jooksul pole suhtumises põgenikesse just palju muutunud. Ei tervitatud siis ega tervitata nüüdki põgenikke ja nendega kaasnevaid ebamugavusi avasüli. Mõeldi juba siis ja nii ka nüüd, et küll oleks kergem, kui igaüks elaks oma kodumaal.

Kui vaid poleks sõdu, poliitilist tagakiusamist ja majanduslikku kitsikust, mis inimesi liikvele ajavad, võib küll unistavalt õhata, aga unistuseks see ilmselt jääbki. Ainuüksi viimase nädala sündmused Lähis-Idas viitavad, et migratsiooniks tõuke andvaid tegureid võib haihtumise asemel tulla pigem juurde.

Tasub mõelda, kas piirimüüride rajamise ja migrantide kodumaale saatmise kõrval oleks ehk veel mõni lahendus, mis põgenikekriisidega toime aitaks tulla. Migrantidega seotud ebamugavustest mõeldes tasub aga meeles hoida, et eestlasedki olid kord põgenikud.

Seotud lood
19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto