Bretty Sarapuu: eestlasedki põgenesid

Bretty Sarapuu FOTO: Liis Treimann

«Päeva ajal on põgenikud rahulikud kodanikud, kuid öösiti käivad röövimas ja mõrvamas.» «Põgenikud on majanduslik koorem.» «Põgenikud hoiavad ausast tööst kõrvale.» «Põgenikud on suureks ohuks Euroopa rahule.» Kõlab justkui miski, mida oleme harjunud kuulma hiljuti Euroopasse saabunud põgenike kohta.

Tegelikult kirjutati nii Lääne-Euroopas Teise maailmasõja järel Baltikumist ja Poolast pärit põgenikest, selgub eestlase Ferdinand Kooli mahukast teosest «DP Kroonika. Eesti pagulased Saksamaal 1944–1951».

Põgenikelaagrites viibinud baltimaalastest ja poolakatest räägiti hirmulugusid. Näiteks väideti, et ühes laagris elab mõrvarite jõuk, kes valmistab inimlihast kotlette. Kieselbronnis olid kohalikud valmis harkide ja vikatitega tõrjuma küla ründama pidanud põgenikke. Jutud osutusid väljamõeldiseks.

Nii nagu võime praegu lugeda Euroopas kuritegusid toime panevatest põgenikest, said sakslased 1947. aastal teada, et üks eestlane tappis põgenikelaagris kaasmaalase, et omastada ohvri raha ja tasuda sellega oma võlad.

Samamoodi nagu kiputakse tänapäeval ütlema, et Lähis-Idast ja Aafrikast pärit migrandid võiksid minna tagasi oma koduriike jalule aitama, ei mõistetud läänes, miks baltimaalased endiselt laagrites istuvad ja kodumaad sõjajärgsel ülesehitustööl ei aita. Mis siis, et Baltikumis valitses nõukogude võim, ikka ihkas lääs põgenikest lahti saada.

Ainuüksi viimase nädala sündmused Lähis-Idas viitavad, et migratsiooniks tõuke andvaid tegureid võib haihtumise asemel tulla pigem juurde.

9

Aastakümnete jooksul pole suhtumises põgenikesse just palju muutunud. Ei tervitatud siis ega tervitata nüüdki põgenikke ja nendega kaasnevaid ebamugavusi avasüli. Mõeldi juba siis ja nii ka nüüd, et küll oleks kergem, kui igaüks elaks oma kodumaal.

Kui vaid poleks sõdu, poliitilist tagakiusamist ja majanduslikku kitsikust, mis inimesi liikvele ajavad, võib küll unistavalt õhata, aga unistuseks see ilmselt jääbki. Ainuüksi viimase nädala sündmused Lähis-Idas viitavad, et migratsiooniks tõuke andvaid tegureid võib haihtumise asemel tulla pigem juurde.

Tasub mõelda, kas piirimüüride rajamise ja migrantide kodumaale saatmise kõrval oleks ehk veel mõni lahendus, mis põgenikekriisidega toime aitaks tulla. Migrantidega seotud ebamugavustest mõeldes tasub aga meeles hoida, et eestlasedki olid kord põgenikud.

08.01.2020 10.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto