Sisukord
Meie Eesti
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (14) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (8) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (10) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (15) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (26) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (18) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (13) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (1) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Aleksei Lotman: Rail Balticu pool kliimarehkendust

2 min lugemist
Aleksei Lotman. FOTO: Madis Sinivee

Kliimamuutust kiputi koduse poliitika peavoolus veel hiljuti millekski meisse mittepuutuvaks pidama, nüüd proovitakse seda igasugu asjade õigustamisel kasutada.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Rail Baltic, millest täna avaldatav järjekordne avalik kiri valitsust ja riigikogu loobuma kutsub, on üks iseloomulik näide: majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas peab seda raudteed Eesti riigile vajalikuks, viidates ka projekti kliimasõbralikkusele.

Ökoloog Mihkel Kangur kirjutab, et millegi nimetamine kliimasõbralikuks ei ole piisav, vaja on ka tegelikke analüüse, ent vaatamata korduvale küsimisele pole neid näha saadud. On siis Rail Baltic kliimasõbralik või on tegu õõnsa õigustusega?

Kui teha Rail Balticu kodulehel otsing märksõnaga «kliima», leiab ühe aruande projekti kohandamise kohta kliimamuutusega. Ka selle esitlemisel ei unustatud mainida projekti kliimasõbralikkust, kuigi analüüs seda teemat tegelikult ei käsitle. Projekti kliimamõju kohta näeb kodulehel küll arvukaid kliimasõbralikkust kinnitavaid väiteid, aga mitte nende tõestusi.

Rail Balticu strateegiline keskkonnamõju hindamine pühendab kliimamõjule ühe peatüki, mis piirdub reisija ja kaubatonni kohta arvutatud kasvuhoonegaaside emissiooni võrdlusega raudtee ja teiste transpordiliikide vahel. Leitakse, et Tallinnast Leedu-Poola piirini ühe reisija vedu elektrirongiga põhjustab 20 771,8 grammi CO2 emissiooni reisija kohta, samas kui lennukiga on vastav näitaja 87 612, autoga 51 324 ja bussiga 8619 grammi. Kaubaveo puhul leitakse, et ühe tonni kauba kohta koormab keskkonda CO2-ga samal teekonnal elektrirong 9971,94 grammi, diiselrong 17 617,6 grammi, maanteetransport 27 846 grammi ja meretransport 20 412 grammiga.

19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto