Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
10.01.2020
Eesti Kohtla-Järve jätab hädalised abita (5) Parmas: minu tööpraktikas prokuratuuri kallutatuse näiteid pole (14) Erakondade liikmed võeti nimetamiskomiteesse (1) Maaeluminister loobus Järviku alustatud muudatustest Postimehe fotod parimate seas Registri puhastus vähendas elanike arvu 30 000 võrra Majandus Eksministrite suhtemajas lõhnab OÜtamise järele (9) Läänemerel muutuseta: Eckerö tõuseb, Viking langeb, Tallink tammub paigal «Juba homme õhtuks saate oma tulu!» Välismaa Lennukatastroofi uurijad ei välista raketirünnakut Ebaseaduslik ränne Euroopasse kahanes jätkuvalt Kristi Raik: ELi Venemaa-poliitika astub uude aastakümnesse ilma ühise suunata (2) Iraan heidutab vastaseid võimsa raketiarsenaliga (18) Mali unistab riigi uhkuseks olnud rongiliini taastamisest Arvamus Juhtkiri: eakad, keda siiski saab aidata (5) Aimar Altosaar: seitsmes küüditamine (4) Kai Rimmel: sada kala elektrijaama eest (7) Agris Peedu: kindlustust ravivea vastu vajab nii patsient kui ka arst Andres Herkel: aeg sõnad väärtustest teoks teha (4) Lauri Raid: majanduse puidust alustala (1) Meie Eesti Aleksei Lotman: Rail Balticu pool kliimarehkendust (3) Mihkel Kangur: viies kiri ja Rail Balticu vastamata küsimused (5) Rail Baltic: avalik kiri riigikogule ja vabariigi valitsusele (11) Taavi Aas: Rail Baltic suunab transpordi maanteelt raudteele (20) Kultuur Koletis on alati meiega Kuldgloobusi pälvinud meisterlik sõjavaatemäng Sport Pentsik küsimus: kes üldse on treener? Vahekokkuvõte – mis toimub koduses korvpalliliigas? Napp kaotus, mis kergitas lootusi Tartu Assar Jõgar: 101 uut ametnikku on Eestile liig Lennukid on täis, lisalennud silmapiiril Vallad meelitavad uusi elanikke preemiatega Kas kogu tõde Peedu ravikodust? Küsimused ja vastused Näitleja Kristjan Lüüs käib kunsti nimel jõusaalis Kolm Tartumaa meest hoiavad spordis lippu kõrgel Vahur Afanasjev: linnakirjaniku stipendium andis elamiseks südamerahu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aleksei Lotman: Rail Balticu pool kliimarehkendust

2 min lugemist
Aleksei Lotman. FOTO: Madis Sinivee

Kliimamuutust kiputi koduse poliitika peavoolus veel hiljuti millekski meisse mittepuutuvaks pidama, nüüd proovitakse seda igasugu asjade õigustamisel kasutada.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Rail Baltic, millest täna avaldatav järjekordne avalik kiri valitsust ja riigikogu loobuma kutsub, on üks iseloomulik näide: majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas peab seda raudteed Eesti riigile vajalikuks, viidates ka projekti kliimasõbralikkusele.

Ökoloog Mihkel Kangur kirjutab, et millegi nimetamine kliimasõbralikuks ei ole piisav, vaja on ka tegelikke analüüse, ent vaatamata korduvale küsimisele pole neid näha saadud. On siis Rail Baltic kliimasõbralik või on tegu õõnsa õigustusega?

Kui teha Rail Balticu kodulehel otsing märksõnaga «kliima», leiab ühe aruande projekti kohandamise kohta kliimamuutusega. Ka selle esitlemisel ei unustatud mainida projekti kliimasõbralikkust, kuigi analüüs seda teemat tegelikult ei käsitle. Projekti kliimamõju kohta näeb kodulehel küll arvukaid kliimasõbralikkust kinnitavaid väiteid, aga mitte nende tõestusi.

Rail Balticu strateegiline keskkonnamõju hindamine pühendab kliimamõjule ühe peatüki, mis piirdub reisija ja kaubatonni kohta arvutatud kasvuhoonegaaside emissiooni võrdlusega raudtee ja teiste transpordiliikide vahel. Leitakse, et Tallinnast Leedu-Poola piirini ühe reisija vedu elektrirongiga põhjustab 20 771,8 grammi CO2 emissiooni reisija kohta, samas kui lennukiga on vastav näitaja 87 612, autoga 51 324 ja bussiga 8619 grammi. Kaubaveo puhul leitakse, et ühe tonni kauba kohta koormab keskkonda CO2-ga samal teekonnal elektrirong 9971,94 grammi, diiselrong 17 617,6 grammi, maanteetransport 27 846 grammi ja meretransport 20 412 grammiga.

09.01.2020 11.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto