R, 9.12.2022

Lennukid on täis, lisalennud silmapiiril

Jüri Saar
, arvamustoimetaja
Lennukid on täis, lisalennud silmapiiril
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Maandunud Finnairi lennuk Ülenurme lennuväljal.
 
Maandunud Finnairi lennuk Ülenurme lennuväljal.  Foto: Sille Annuk

Finnairi Tartu-Helsingi liinil lendajate arv pöördus mullu kasvule, lennukite täitumusnäitajad üha paranevad ja see lubab kaaluda lisalendude avamist veel selle aasta sees, ütles Tallinna lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe. 68-kohalise lennuki aasta keskmine täitumus oli ligi 64 protsenti.

Helsingi liinil oli mullu 27 871 reisijat, tunamullu 25 530. Nagu see juba aastaid on olnud, moodustavad Tartu ainsa rahvusvahelise lennuliini reisijad lõviosa Tartu lennujaama reisijatest. Mullu oli selles Tallinna lennujaama hallatavas regionaalses lennujaamas ühtekokku 28 322 reisijat, muude lendude reisijaid oli 451, mis teeb 1,6 protsenti koguhulgast.

Ärireisijate sõiduplaan

Pärgmäe ütles, et Tartu-Helsingi lennuliin on eelmisel aastal olnud õpikunäide sellest, kuidas uute väljumiskellaaegadega harjumine võib võtta reisijatel kuni aasta aega. 2018. aasta kevadel hakkas lennuk ööbima Tartus ning see tähendab võimalust Tartust vara, kell 5.20 teele asuda ja jõuda Helsingis ümber istuda muude Euroopa sihtkohtade lendudele, õhtuks aga koju naasta, väljumine Helsingist on 23.45. Ja nii kuuel päeval nädalas.

Reisijate arv pöördus tõusule maist ja sestpeale on pidevalt ületanud aasta varasemat näitu. Siiski 2016. aastal saavutatud rekord, kui lendajaid oli 29 311, jäi löömata, ka 2017. aasta tulemus 28 710 reisijat jäi saavutamata.

Oleme esitanud Finnairi juhtkonnale soovi kokku saada, et arutada, kuidas Tartu ja Helsingi vahel lennuliiklust tihendada, ütles Urmas Klaas.

«Vastus on reisijaprofiilis,» põhjendas Pärgmäe. «Kui varem sobisid kellaajad Tartust välja lendavale turistile ja nendele, kes käisid Soome vahet, siis alates kevadest 2018 on meil lennuajad, mis sobivad ärireisijale Euroopasse lendamiseks. Sobivad ülikoolile, kliinikumile, Tartu ettevõtjatele, konverentsikülastajatele.»

Selle aasta töö on lõunase väljumise taastamine, mis sobiks ka turistidele. «Kui saaksime juurde kasvõi kolm lõunast lendu nädalas, siis see oleks väga hea, näiteks esmaspäeval, reedel ja pühapäeval. Aga kuhu jõuda tahame, on ikkagi see, et iga päev oleks lõunane lend,» lausus Pärgmäe. «Lähiaastate vaates kannatab Tartu selle välja, reisijaid oleks. Kevadises plaanis veel ei ole, aga selle aasta osas pole me lootust kaotanud. Just suhtleme Finnairiga, võib tulla.»

Finnair on suur ettevõte, kus Tartu lendudega tegeleb sama meeskond, kes ka Aasia lendudega. Seega võib Tartu liini võrrelda varunööbiga pintsaku põuetaskus, möönis Pärgmäe. See aga omakorda tähendab, et Tartu linn ja Tallinna lennujaam peavad Tartut võimalust mööda meelde tuletama, et mitte öelda pinda käima.

«Tartu linn on see, kes suhtleb aktiivselt Tallinna lennujaamaga, kes suhtleb Finnairiga,» ütles Tartu linnapea Urmas Klaas. «Oleme koos esitanud Finnairi juhtkonnale soovi kokku saada, et arutada, kuidas Tartu ja Helsingi vahel lennuliiklust tihendada.»

Kohtumine on kavandatud 29. jaanuariks Tartus. Siis saab Klaasi sõnul ka arutada tingimuste üle.

Kuigi mõneks päevaks on juba keeruline piletit saada, on 68-kohaline lennuk Tartule praegu paras, hindas Pärgmäe ja lisas, et turbopropellerlennuki käitamine on soodsam võrreldes suure reaktiivlennukiga. Suuremast lennukist enam oleks vaja rohkem väljumisi.

Uued sihtkohad

Uute liinide tagant torkimisel on praegu hoog maas. «Kõik ju teavad, et sihtkoht number kaks on Stockholm, see oleks kõige loogilisem järgmine valik. Aga töötame eeskätt selles nimel, et Helsingi liin paremini tööle saada,» sõnas Pärgmäe. «Air Balticuga Riia lendudest praegu midagi arutada ei ole.»

Saaremaa lendude peale on ka mõeldud, seda enam, et saarlased tahavad Rootsi vahet lennuki käima panna. «Miks siis mitte ei võiks liin ühel päeval olla Saaremaa kaudu Tartusse,» mõtiskles Pärgmäe. «Lend vahemaandumisega Kuressaares ei oleks ärilendajale mugav, kuid sellisel puhul saaks ehk rääkida suvisest turismitootest.»

Märksõnad
Tagasi üles