Kristi Raik: ELi Venemaa-poliitika astub uude aastakümnesse ilma ühise suunata

Saksamaa kantsler Angela Merkel (vasakult), Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Venemaa riigipea Vladimir Putin detsembri alguses Pariisis Ukraina konflikti teemal peetud kohtumisel. FOTO: LUDOVIC MARIN/AFP/Scanpix

Kiiresti muutuv jõudude tasakaal maailma poliitikas sunnib Euroopat oma koha üle järele mõtlema ja strateegilisemalt tegutsema, kuid Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole ühel nõul selles, mida see tähendab suhetes Venemaaga.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Uus ELi välispoliitika kõrge esindaja hispaanlane Josep Borrell on rõhutanud, et ühendusel peab olema tugevam roll Lääne-Balkanil ja oma naabruskonnas. See on kahtlemata Euroopa julgeoleku ja rahvusvahelise mõjukuse seisukohast keskne.

09.01.2020 11.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto