Enda eest hoolitsemisega mitte toime tulevad Kohtla-Järve elanikud räägivad, et sotsiaaltöötajatelt nad abi ei saa. Ainus, kellelt tuge võib loota, on kohalik politseinik.
Abi vajavad Kohtla-Järve elanikud jäid oma muredega üksi. Nii naabrite kui ka piirkonnapolitsei sõnul ei taga omavalitsus elanikele vajalikku abi. Linn põhjendab seda sellega, et hädalised ise on pakutud abist loobunud. Tegelik olukord on aga selline, et ilmselgelt abi vajavate inimeste juures käib sotsiaaltöötaja asemel politseinik. Postimees osales politseiga kodukülastusreidil, et uurida, mis olukorras need inimesed elavad. Isegi kui seaduse vastu polegi eksitud, toob avanev pilt pisarad silma.
Barrikaadi taga elektrita ja torustikuta
On septembri keskpaik. Teeme piirkonnapolitseiniku Aili Avamerega kodukülastuse ühte Kohtla-Järve kortermajja. Trepikojast tungib ninna terav lõhn. Selle põhjuseks on Annelii, kes elab selles majas juba kolm aastat. Trepikojas ajakirjanikuga rääkides naine on häiritud ja närvis, tema jutt on segane. Seljas on tal pesemata riided. Korteris pole elektrit ning Annelii ei kasuta vett. «Mul on torud katki. See oli vilets korter, kui ma ostsin. Aga ma suvel proovisin, et ma vähe kasutan (vett – toim),» räägib Annelii ja küsib siis ühtäkki ajakirjaniku kõrval seisvalt politseinikult, kas ta tohib visata prügikotte aknast välja.
Annelii naabrid helistasid eelmisel aastal hädaabinumbril ning kaebasid, et üksi elava naise korteris ei toimi kanalisatsioon ja seetõttu viskab ta kõik väljaheited aknast välja. Annelii naaber Valentina kurdab, et kõik need satuvad tema aknalauale. «Ta urineeris pesukaussi ja valas aknast välja,» räägib Valentina.
Seepeal vahetati ühistu eestvedamisel korteris torud ja pandi uus tualetipott. Annelii toppis selle aga riideid täis ja torumees leidis sealt noa. Nüüd on torud jälle katki. Ajakirjanikul ei õnnestunud korterisse minna, kuid naabrinaine Natalja, kes elab Annelii all, kurdab, et Annelii korteris vohavad seened ja sealt tuleb ebameeldivat lõhna. Annelii tualetipott on väljaheiteid täis, need voolavad juba üle ääre. «Ma ei saa oma lapselast koju kutsuda ja remonti teha,» kurdab naaber Natalja. Ka piirkonnapolitseinik Avameri kinnitas pärast kodukülastust, et olukord on läinud hullemaks. Kuigi Annelii väidab, et saab oma eluga ise hakkama, ilmselgelt see nii pole.
/nginx/o/2020/01/09/12863502t1hd8dc.jpg)
Abilinnapea Niina Aleksejeva kinnitab aga, et omavalitsus küll jälgib Annelii toimetulekut juba mitu aastat, ent naine keeldub abist ega lase võõraid korterisse. «Me ei saa jõuga teda hooldekodusse või haiglasse viia, kuigi arvame, et seda võiks teha,» räägib Aleksejeva. Kohtla-Järve sotsiaalhoolekandekeskuse direktor Aarne Berendsen lisas, et sotsiaalosakond ei pea tegelema koristamisega. Seaduse järgi aga on omavalitsus kohustatud hindama abivajaja olukorda ja kui selgub, et inimene vajab koristamisel abi, siis peab seda korraldama.
Kolm kuud pärast algset külaskäiku Annelii majja, detsembris kohtus Postimees Kohtla-Järve abilinnapea, sotsiaalhoolekandekeskuse direktori ja sotsiaaltöötajatega. Kohtumisel kinnitas sotsiaaltöötaja Aleksandra Ignatjeva, et korteriga seotud probleemid on lahendatud ja häirivaid lõhnu Annelii korterist enam ei tule.