Sisukord
AK
Postimees
21.01.2020
Väidetav ahistaja: las tüdrukud tulevad tundi pikema seelikuga (23) Eesti Haigla remondiga haihtus kunstiteos (11) Keskerakond mängis end Tartus võimult välja (11) Tartu pikaaegne võimuliit tüürib lahutuse poole (10) Minister Kiik jälle ministrite Helmete hambus (29) Võimuliit ajab laste kodakondsuse asjas oma jonni (8) Tallinnas Kalamajas leiti uus kalmistu Saaremaa surmakutsar võib peagi tunnistusi anda (3) Jõulud Eestis: naine kaotas rusikahoobist põrna, ema lõi pojale noaga kuklasse (10) Ülevaade ⟩ Riigifirmade nõukogusid ootab suurpuhastus (27) Võrtsjärve lähedalt leiti sööstpommitaja piloodi säilmed (1) Koalitsioon ruttas ise pensionireformi muutma (6) Tuntud tohter arvati perearstide seltsist välja Alaveri saatus jääb sakslaste otsustada (16) Jaaganti poliitikaradar. Pean saama oma tahtmise, muidu suren! (3) Välistööjõu palkamise karmistamine paneb vastutuse ettevõtjate õlgadele (24) Mobiilsed kiiruskaamerad tegid mullu üle 22 000 trahvi Keskerakonna Tartu-kriis võib partei võimult viia (10) Majandus Kütusemüüjad tõstsid marginaali Starbucks seljatas kohtus Eesti ärinaise (2) Kaitsevägi võib mobiliseerida sinu auto (7) Laokil autoromud korjatakse kokku Eesti maksumaksja doteerib Hiina nänni tellimist (29) Tesla tõuseb võimsalt (6) Taavet liidab endaga Koljati Boeingu õnnetu aasta Naabrid veavad Eestis ebaseaduslikult kaupa laiali (20) Riigikogu võttis 5G-konkursi luubi alla Konkurents kiskus kulleriäris pinged üles (1) Välismaa Kohalik vaade ⟩ Itaalia vanad partisanid pakuvad retsepti totalitarismi vastu (1) Populistid lahkuvad Norra valitsusest Loodusnähtused räsivad Austraaliat Kriisis Liibanon ootab uut valitsust Persoon ⟩ «Angola printsess» rikastus oma rahva arvelt (4) Liibüa konflikt lööb suurriikide vahele lõhe (8) Taani maaväe ülem: saadame Eestis teisele poolele sõnumi valmisolekust (4) Moskva vähihaigla õudused iseloomustavad probleeme Vene tervishoius Postimehe reportaaž: iga hajevil tsiviilpiloodi tuvastamine maksab NATO-le kümneid tuhandeid eurosid (1) Zelenskõi andis peaministrile teise võimaluse (2) Trumpi kaitse mureneb (2) Arvamus Patrik Hytönen: mahasalgamatu mure jõukudega (11) Andres Herkel: EKRE 30, palju õnne! (1) Kaupo Paal: kohus peab kaitsma nii üürileandjat kui ka üürnikku (2) Merili Vares: suurtootjate panus keskkonnaprobleemide lahendamisel – kas ainult lubadused? Juhtkiri: õppetunnid ahistamisest (1) Mart Raudsaar: ärge ostke elektriautot! (19) Kalev Stoicescu: algas üleminek Putinilt Putinile (3) Andi Hektor: nii nad tapsidki meie rahvuskultuuri (6) Ahti Asmann: kas Eesti on valmis loobuma põlevkivist 125 miljoni euro eest? (4) Kaja Kallas: valitsuse punased jooned murrab koostöö riigikogus (15) Aleksei Lotman: Eesti riik vajab küpseid metsi ka 150-aastasena (20) Meie Eesti Eimar Veldre: turvatöötajate õigused suurenevad Andre Lilleleht: kaovad nõuded sularaha veole ja see on probleem Erkki Koort: turvamees ei ela enam ammu Vabaduse puiesteel (1) Kaidi Kolsar: kui hinne sõltub hindajast Piret Järvela: kas eksam või eksamilaadne toode? (2) Martin Ehala: avameelselt hindamisest Jako Kull: vaimufookus ja vaimukari (2) Leelo Tungal: vastutajad maksavad ka surnud raudset ruuna (6) Aleksei Lotman: transpordi-keskkonna umbes sõlmed (4) Yoko Alender: Rail Baltic viib Eesti idast läände (36) Kultuur Kultuuri kiirpilk Mis saab, kui armastus saab otsa Nõidkütt ja vereimeja televiisoris teie lähedal Mitmetasandiline kiredraama kingapoes Õnneauk vanadekodu seinas Puudulik katse portreteerida koreograafe Paks Värdjas, kõrged kontsad ja rahvuskonservatism (1) Ükskord Cinécittàs ehk FF nagu Federico Fellini (1) Alandamine laval, kellele ja milleks? (3) Fred Jüssi ja Indra võrk (1) Sport WRC-isad, ärge tehke võidusõidusarja viga! Kalev võttis Avtodori pakutu lahkelt vastu Haaland esimest, Haaland teist, Haaland kolmandat korda! Sildaru oodatud kuld, mis tuli arvatust napimalt (3) Ajalugu teinud McGregor noomis «eksperte» Mudast priiks ja pilk unistuse poole. On’s see reaalne? Kas Kalev/Cramo murrab nukra mustri? Priit Pulleritsu kolumn: mõnus on peksta Venemaad (5) Sportlase psühholoogiline väljakutse: kuidas saada pingega sõbraks Reim alistas Kristali, mõlemad otsivad väravakütte Leedulased tunnustasid Erki Noolt Eesti käsipallikoondis lõpetas viimaks võidupõua «Nii Anetil kui ka Kaial on head võimalused saada kolmandasse ringi.» (1) Eesti medalisaju saladus: head kaaslased Ermits: õlekõrsi jääb üha vähemaks Talvise laulupeo suur juubel – eesmärk, mille nimel elada (1) Eesti teenis noorteolümpialt kaks kulda ja pronksi Tervis Eluohtlikke kukkumisvigastusi saab ennetada lihtsate moodustega Täppismeditsiin aitab ravile allumatu vähiga võidelda Salakaval puugihaigus külvab mõistmatust ja kannatusi (3) Inimeste heldus aitab tõbesid alistada Uued eestlaste loodud rakendused abistavad võitluses vähiga Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Kliima Kliimaneutraalsusega venitamine toob Eestile 125 miljonit (7) Soe vesi tappis miljoneid merelinde (1) Bioloog seletab: kuidas meile keskkonnaküsimustes laste, koerte ja maakeradega kärbseid pähe aetakse (11) Kliimamuutus lööb sakslaste juurdunud elu kõikuma (23) Kümnendi lõpus on kliimaselgus veel väga kaugel (3) Nessun dorma ehk täna öösel ei tohi keegi magada (3) Pelletite põletamine kõrvetab näpud (20) REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Merendus Tankerid pumpavad vene gaasi Eesti vetes ümber (2) Nord Stream 2 lükkub määramatusse tulevikku (2) Avameretuulepargis hakatakse rannakarpe kasvatama (2) Sonaritehnika avab hüdrograafidele merepõhja saladused Luba käes, väga palju on teha Omaani politsei suurtellimus lööb Saaremaa laevafirma äri õide (7) Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Tallinn Harjumaa tulevik sõidab trammis (5) Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Kaubarändur Aasias: Laoses varu mõnuga kannatust Vene hing külmetab Hiina piiri ääres Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale AK EKI keelekool: rutiini sinine puru Peeter Padrik: mida saame teha enne vähktõve ravi Jelena Skulskaja: mis jääb järele teatrist? Ainult mälestus südamesse (5)
Kangelased, puutumatus ja reostus maailma lõpus (1)
Ükskord Cinécittàs ehk FF nagu Federico Fellini (1) JUURIKAS. Mida toob aasta 2020? (1) Võlu on pisiasjades Aja auk. Tõrksa taltsutamatus Nädala plaat: Limp Bizkit pesumasinas Kujundid contra tõed (1) Vikerkaar loeb. Põue ketserlikud peatükid Arter Kuidas valmistuda suusamaratoniks, kui lund ei ole ega tule Kuulus ahistamisskandaal, mis jätab pealtnägijad külmaks (1) Priit Pullerits tunnistab üles: kuidas ma tulistasin tuumavõimekusega raketti (1) Riina Õun: «veganinahk» on tegelikult PVC-plast Lapsepõlveunistus sai teoks Patuse laisklemise kiituseks (4) Kuidas käituda iseenda matustel? Kuno Tammearu: Eestis juuakse liiga palju, sealt ka väga paljud rängad õnnetused (8) Kas kuningakoja muutuste tuul vaibus rassismi ja kõmupressi survel? (1) Briti kokk Kirk Haworth Tallinnas: "Puuk tegi minust vegani." Homses Arteris: läbipõlemisohus päästjad, raketid ja lumenälg Maa Elu Ilmajutt: ebatavaline soojus jätkub Kas Eesti 80aastane külmarekord jääbki püsima? (2) Muhu lihatööstus pakub kohalikku lambaliha Kuidas ananassist endale toataim kasvatada Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Mida uut toob 2020. aasta PRIA klientidele Põllumehi ootavad muudatused „Are Stockmannis” käiakse teise ringi kaupa ostmas kogu Eestist Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust (1) Organic Estonia juht Krista Kulderknup: tegutseda on vaja nüüd ja kohe (1) Üle poole Eestist pildistati ortofotodele Tartu GALERII: Michael Jacksoni koreograaf rabas tantsijad jalust Vooremaalased varusid Eesti rahvuseepose helisalve Jabur draamasari «Õhtud Tartus» Lasteaed peab koolile ruumi tegema ja uksed sulgema Katse: mida arvab massaažitoolist elukutseline massöör? Reformierakond lõpetas Tartus koostöö Keskerakonnaga Selgusid Tartu uute aukodanike kandidaadid Priit Pullerits: suur mõõduvõtt paistab lootusetu (2) Jaanus Libek: metsa ja puidu väärtusest (5) Artur Kuusi karikatuur: don Toots ja Sancho Panza Kunstimuuseum kavandab Raadile skulptuuriparki Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vikerkaar loeb. Parasiitlik, roiskuv, aga surematu

4 min lugemist
Loosung kirjaga «Tere hommikust, kapitalism!» Londonis Bedford Square-i kortermaja rõdul 2010. aasta kevadel. FOTO: Alvar Loog

Mullu ilmus Serbia majandusteadlase Branko Milanovići mõttetihe raamat „Capitalism, alone“ („Kapitalism, üksinda“). Selles uuritakse, mis järeldub tõsiasjast, et kogu nüüdismaailm on hakanud majandust korraldama enam-vähem ühtviisi, kapitalistlikult. Milanović määratleb kapitalismi kui „kasumi nimel organiseeritud tootmist, milles kasutatakse juriidiliselt vaba palgatööjõudu, peamiselt eraomanduses kapitali ning detsentraliseeritud koordinatsiooni“. Kaks ajaloomälus tuttavat alternatiivi kapitalismile on feodalism, milles palgatööjõudu ei kasutatud ja tootmine ei tarvitsenud kasumimotiivigi silmas pidada, ning veel tuttavam kommunism, mis püüdis tootmist tsentraliseerida, ei tunnistanud eraomandit ning kasutas haripunktis ka orjatööd.

Kuigi kapitalism on nüüdismaailmas „ainuke mäng“, on sellel vähemalt kaks tüüpi: liberaalne meritokraatlik variant läänes ja riigi juhitud autoritaarne variant Hiinas. Viimases on bürokraatia võib-olla tõhusam, õigussüsteem on sõltuv, kuid riik autonoomne. Läänes seevastu on riik rohkem rikkurite mõju all.

Kapitalismi üleilmset valitsemist võimaldab mõni universaalne inimpahe (ahnus, omakasu, naudingu- ja võimuiha). Need on soosinud ka jõukuse kasvu ja teatavaid voorusigi (rahumeelsemaid kombeid, sallivust). Kommertsmaailmas aga saavad kannatada traditsioonilised arusaamised õiglusest, aust, häbist ning enesemüümine kapitalistlikus maailmas sünnitab silmakirjalikkust. Kapitalismile on loomuomane laieneda üha uutesse eluvaldkondadesse, leiutada uusi tooteid-teenuseid ning vajadusi, mida nendega rahuldada. Juba renditakse välja oma eluaset, autot ja suhteidki; rahalised suhted on tunginud kultuuri, perekonda, intiimsfääri.

Inglise kultuurikriitiku Mark Fisheri raamat uurib, mida kapitalismi monopoolne seisund vaimukliimale tähendab. Nüüd on see stiilses kuues (kujundaja Maria Muuk) ilmunud ka eesti tõlkes. Tegu on raamatuga, mis võis ilmumise aegu kümne aasta eest olla silmiavav, aga pole kuigi hästi vananenud. Fisher ei ole poliitökonoom ja tema kapitalismianalüüs jääb üldsõnaliseks, tema kultuurinäited mõjuvad aga mõneti efemeerselt. Kapitalism paistab tal olevat anonüümne tont, mis enamikus nüüdishädades süüdi.

Kui kapitalism on igal pool ning vastavalt vanale heale majandusdeterminismile imbunud ka meie veendumustesse, soovidesse („ihadesse“) ja unenägudesse, siis kerkib vana hea küsimus, milliselt pinnalt seda üldse kritiseerida annaks. Üht mõeldavat pinnast pakuks minevik – mälestus parematest aegadest, olgu või feodalismist ja kommunismist. Teist utoopia – lootus paremale ajale, olgu pärast maailmalõppu või enne. Aga et utoopianägemused ise jääksid kapitalistlikust pehast puutumata, peaks need lähtuma millestki väljaspool olemasolevat, s.o transtsendentsusest – näiteks nägemusest inimese tõelisest kodust või tema ajalootust loomusest.

Fisheril utoopilisi ambitsioone õieti pole. Ta on selleks liiga pessimistlik. Stiili poolest veereb tema arutlus justkui vaese mehe Žižek – kultuuriliste viidete baas on kasinam ja provintslikum, nalja ei visata, aga nii nagu Žižekilgi saab iga mõttekäik alguse mõne filmi, menuraamatu või bändi mainimisest ning vahele pikitakse Lacani psühhoanalüüsi mõisteid. Samas ei ole „Kapitalistlik realism“ eelkõige popkultuuri analüüs, nagu Fisheri muud kirjatööd, millest Tõnis Kahu annab raamatu hoogsas järelsõnas hea ülevaate. Fookus on rohkem ajavaimul ja ühiskondlikel suhetel.

Mark Fisher diagnoosib tabavalt nüüdiskultuuris valitsevat paigaltammumist – enam-vähem sama ammendumisfrustratsiooni, mida lahkas Alvar Loogi Vikerkaare essee „Postmodernism kui kultuuri menopaus“ (2010, nr 3), mis ilmus Fisheri raamatuga ühel ajal. Termin „kapitalistlik realism“ ongi Fisheril mõnevõrra süngem ja masendavam vaste „postmodernismile“, millega omal ajal seostus ju teatav lustakus ja kerglus. Kapitalistlik realism on niisiis küüniline ja resigneerunud elutunne, mis kaasneb alternatiivide puudumise tajuga. Fisher ühtaegu jagab ja arvustab seda tunnet. Kuna Süsteem on alternatiivideta, totaalne ja umbisikuline, ei aita üleskutsed isiklikule vastutusele ja meeleparandusele, need teeniksid ainult Süsteemi jätku. Tõeliseks muutuseks oleks tarvis uut kollektiivset poliitilist subjekti ja midagi sellist silmapiiril ei paista.

Fisheri sotsiaalsed näited jäävad peamiselt Briti ühiskonna või veelgi kitsamalt, selle ülikoolimaailma piiresse. Hämmastav, kui palju on kümne aastaga maailm avardunud – ja tagantjärele mõjub Fisheri näidetering kohati provintslikult. Aga ega raamat olegi kirjutatud Eesti publikule, vaid mõeldud sekkumisena oma aja briti muredesse. Fisher kritiseerib – tõenäoliselt täie õigusega – ärijuhtimismentaliteedi tungi akadeemilisse ellu ning sellega kaasnevat bürokratiseerimist ja pidevat eneseõigustuskohustust. See on tõeline probleem; kahjuks universaalsemgi kui Ühendkuningriigis.

Meie paremsõbrad maalivad küll õuduspilte sellest, kuidas ka Eesti ülikoolides käib tulevaste hobusevaraste ajude poliitkorrektne pesu. Tegelikkus on pigem see, et seal vohab hingi õgiv auditeerimiskultuur, bürokraatia, aruandlemine ning sellest tingitud nakkuslik silmakirjalikkus ja slikerdamine. Ja Postimehe mullused „paljastused“ ainult tassivad vett akadeemilise maailma kafkastumisveskile.

Kui vaid süvariigilammutajad suunaksid Fisheri innustusel oma energia tõeliste bürokratiseerimisveskite vastu ja hakkaksid ametiasutustelt nõudma konkreetseid tegevuskavasid, millega tõrjuda akrediteerimise, arengukavade, arenguvestluste, aruandluste, auditeerimiste, autoritaarsuse, business-mentaliteedi, bürokraatia (... jätkake ise tähestikujärjekorras) masinavärki, mis kindlasti parimate kavatsustega sel sajandil Eestiski sisse seatud! Selle nimel astuks või EKREsse.

Uutmoodi haldusnõmeduste iseloomustamiseks laenab Fisher lacanistlikku mõistet Suur Teine – see on mingi kujuteldav instants, kelle heakskiidu pälvimiseks sooritab ühiskond rituaale, millesse keegi ei usu. Mõiste tundub viljakas ja laiendatav kaugemalegi riigiametnike ja administraatorite mõttemaailma seletamisest.

Bürokratiseerumise kõrval on Fisheril ​teine tähtis teema kapitalismi mõju meie vaimsele tervisele. Tema vaateviis erineb diametraalselt varasema aja romantiliste kultusmõtlejate omast. Kui Foucault’ või R. D. Laingi silmis oli vaimuhaigus midagi lahedalt vabastavat, süsteemivastast, lausa revolutsiooniliste muutuste idu, siis Fisher – ilmselt õigusega – selles midagi lõbusat ei näe. (Depressiooni all kannatanud Fisher sooritas kolme aasta eest enesetapu.)

Siinkohal tasuks meenutada ka õnneökonoomi Richard Layardi veendumust, et iga hingehaiguste ravisse investeeritud sent toob üldise õnne näol tagasi rohkem kui ükski muu riiklik investeering. Kuid seegi tegevus raviks üksnes vilju ega kõrvaldaks haiguste juuri. Ja need, tuleb Fisheriga nõustuda, on Süsteemis.

Raamatu lõpus pakub Fisher välja paar konservatiivse maiguga intrigeerivat ideed: seada sisse kollektiivne „superlapsehoidja“, kes infantiilse inimlapse naudinguvajaduse kontrolli alla võtaks, ning hakata teatavaid hüvesid ja naudinguid normeerima (rationing), st piiratult jagama. Siit aimub nostalgia sõjajärgse Briti sotsiaal-demokraatliku aastakümne järele, kui loodi riiklik tervishoiuteenus, kuid samas kehtis osale tarbekaupadest kaardisüsteem. Need autoritaarse maiguga ideed on toredalt provokatiivsed, kuid mõistagi täiesti utoopilised, sest kusagil pole näha „kollektiivset subjekti“, kellele uutmoodi kaardisüsteem võiks meeldida (rääkimata iidsest küsimusest, kes hakkaks superlapsehoidjat hoidma).

Tõesti oleks huvitav lugeda, mida arvaksid Fisheri raamatust meie paremsõbrad. Fisheri sõnavaras ja mõttemaailmas pole kohta „identiteedipoliitikal“, „multikultil“, „diversiteedil“, sooküsimustel jms. Majanduski huvitab teda peamiselt oma kultuurilis-moraalsete tagajärgede poolest. Kuigi tegu on marksistlikust ja lacanistlikust slängist läbiimbunud esseistiga, peaks tema nostalgilis-melanhoolne kriitika kapitalistliku nüüdismentaliteedi aadressil puudutama alalhoidlastegi hingekeeli. Kas ja mil määral nemad Fisheri sümptomikirjeldusi ja diagnostikat jagaksid?

Mark Fisher

„Kapitalistlik realism: Kas alternatiivi ei ole?“

Tõlkinud Neeme Lopp

EKA Kirjastus, 2019

124 lk

Mark Fisher, «Kapitalistlik realism: Kas alternatiivi ei ole?» FOTO: Raamat
Seotud lood
20.01.2020 21.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto