Sisukord
AK
Postimees
11.01.2020
Eesti Soome ja Eesti peaminister vandusid sõprust (19) Tartu Ülikooli kliinikumi muudatused ei sobi kõigile (3) E-tindi maksumäär jättis Eesti viimaseks Ettevõtjate maksumoraal madalavõitu Telekanalite vahendajad tükivad ise ekraanile (2) Majandus Investor Mari parim aasta Välismaa Jaanus Piirsalu: majanduskasvu asemel saavad venelased Putini ajalootunni (16) Luureandmed viitavad üha selgemalt kogemata tulistatud raketile (14) Haiti maavärina ohvrite elu on kümnend hiljem ikka veel kaoses (3) Arvamus Juhtkiri: oleme ikka digiriik? (5) Mõõga kaotanud ajatolla (6) Bondilik pageja Kütuseturu raputaja (5) Võsapõlengute sümbol (3) Sport «Eks me kõik ootame, et äkki tuleb temast uus Porziņģis.» Kristjan Ilves: keha oli natuke šokis Mart Soidro kolumn: nutvad vanamehed tegid Tänakule karuteene (5) Vipsi saatus selgub Jaapani radadel. Või lisandub veel üks sari? Tänak nõustus Hyundai tulevikunägemuse nimel palgakärpega Kliima Bioloog seletab: kuidas meile keskkonnaküsimustes laste, koerte ja maakeradega kärbseid pähe aetakse (11) Merendus Nord Stream 2 lükkub määramatusse tulevikku (2) AK Isaac Asimov eesti ulmeautorite pilgu läbi Tiina Kaukvere: kuidas Kurgja maha põletatakse (27) Tallinn 800: ring on sulgunud Indrek Schwede: jalgpall mõjuvõrgustikuna Kagu-Euroopas Veel kord «Tõest ja õigusest»: Sigade Madonna ehk Faust Vargamäel (10) NÄDALA PLAAT: Muusika, mis on väärt unistusi Aja auk. Mees, kes jagas matsu Arter Sellist maailmalõppu ei tule, et ärkad hommikul ja maailm on lõppenud (17) Kas ihkate head ja ägedat elu? Aga palun, siit saab! (4) Õigus õnnele Ränga geneetilise haiguse põdejaile tärkas Tartus lootuskiir Head portreed näitavad isiksust, selfid sageli rumalust Ootamatu armulugu, mis kisub ohtlikult veriseks Mesimagus köögis: mesi pehmendab karedat kurku ja annab toidule küllusliku maitse Ettevaatust: imedieetide suurte lubaduste taga varitsevad tõsised ohud! Rohkem nagu Johnny Deere. Väiketraktoriga Männiku düünides nagu Dakari rallil Tulevik kuulub karvastele Meelelahutus Koomiks Sudoku
Postimees digipakett
Postimees digipaketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli digipakett

Isaac Asimov eesti ulmeautorite pilgu läbi

5 min lugemist
"Isaac Asimov 100. Ulmeantoloogia. 12 kummardust Isaac Asimovile" FOTO: Raamat

100 aastat tagasi sündinud ning 28 aastat tagasi meie hulgast lahkunud Isaac Asimovi positsioon ulmekirjanduses on umbes samasugune nagu Agatha Christiel krimikirjanduses. Vaieldamatu klassik, võib-olla isegi autor number üks, kellele viitamata on ulmeteemadel raske sõna sekka öelda.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale

Sarnasus Christiega ei piirdu pelgalt staatusega, ka Asimovi proosa ei hiilga kujundlikkuse ega karakterite sügavuse poolest ning väga paljud tema teosed on üles ehitatud detektiivikirjanduse reeglite järgi – neis lahendatakse mingit mõistatust, tegevuse käigus eksitatakse lugejat valeversioonidega ning paaril viimasel leheküljel lastakse lugeja elegantselt tõe manu.

Keegi naljahammas on öelnud, et parim iga ulmekirjanduseks on 12 (originaalis „the golden age of science fiction is 12“, kus „golden age“ tähendab ühtlasi ka kuldajastut). Kui nii, siis on Isaac Asimov ulmekirjanduse prohvet ja tema lävepakudroog. Väga paljud ulmefännid, kes võib-olla praegusel hetkel ja vanuses Asimovist enam kuigi palju ei pea, peavad tunnistama, et nende esimene tutvus ulmekirjandusega, hüppelaud kangema kraami juurde, oli just mõni Isaac Asimovi teos.

Eesti lugeja teadvusesse jõudis Isaac Asimov 1965. aastal, mil Loomingu Raamatukogus ilmus eraldi vihikuna tema kuus robotijuttu; 70ndatel ilmus romaan „Igaviku lõpp“ ning 80ndate teises pooles kaks osa Asumi-triloogiast – rohkem polnudki vaja, et end siinse lugeja silmis ulme suurmeistrina kinnistada. Teistest ulmekirjanikest pretendeerivad võrreldavale positsioonile Eestis ilmselt vaid vennad Strugatskid.

Nõukogude aja järel on Asimovilt antud välja kõik, mis vähegi avaldamist kannatab, ning võib olla enam-vähem kindel, et raamat, mille kaanel on Asimovi nimi, poelettidelt ka ära ostetakse. See protsess jätkub, hiljuti ilmus kirjastuse Fantaasia väljaandes Asimovi teiste sarjadega võrreldes kahvatuks jääv nn Impeeriumi-triloogia ning jooksvalt avaldab Eesti Raamat seitsmeköitelise Asumi-sarja ühtses kujunduses kordustrükki.

Tagantjärele võib naerda Asimovi kirjandusliku abituse või tema visioonide anakronistlikkuse üle, aga see ei peata rongi. Kui leidub ka mõni inimene, kes pole Asimovit kunagi lugenud, siis on ta vähemalt kuulnud tema sõnastatud robootika kolmest seadusest ning psühhoajaloost. Seda sisuliselt ilma filmitööstuse toeta, sest Asimovi teosed, mille tegevus toimub valdavalt kinnistes ruumides, kus tegeletakse põhiliselt arutlemise ja targutamisega, ei ole valgele linale edukalt ülekantavad, nii et see kellelegi atraktiivne oleks, ning vähesed eksisteerivad ekraniseeringud kujutavadki endast algmaterjali väga vabu töötlusi.

Viimastel aastatel kipub eesti ulmekirjandus võtma projektipõhise ettevõtluse vormi. Mõneti paratamatult, raamatuostjate arv kahaneb, samal ajal nimetuste arv ja meelelahutuse alternatiivsete vormide hulk aina kasvab. Kui otsest rahalist präänikut ulmekirjanduse kirjutamiseks pole, on toimivaks motivaatoriks jäänud au ja (tagasihoidlik) meediakära, ehk erinevad romaani- ja jutuvõistlused ning ühistegevuse vormid, milleks on ühismaailmad ning temaatilised antoloogiad.

10.01.2020 13.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto