Sisukord
Arvamus
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (15) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (8) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (10) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (15) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (26) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (18) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (14) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (1) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kui karistus ei kasvata

2 min lugemist
Roolijoodik. Pilt on illustratiivne. FOTO: Eero Vabamägi

Meie teedel sõidab iga päev umbes 4000 purjus juhti. Ja ilmselt nii mõnigi neist ei istu alkoholi tarvitanuna autoroolis esimest ega viimast korda.

Paari aasta tagune justiitsministeeriumi uuring joobes sõidukijuhtimise kohta näitas, et sellise teguviisi kordumise risk on kõige suurem nendel inimestel, kes on roolist tabatud tugevas alkoholijoobes ja keda on viimaste aastate jooksul selle eest juba korduvalt karistatud. Laupäeval Saaremaal juhtunud traagiline liiklusõnnetus, kus said surma kaks naist ja kaheksakuune laps, ainult kinnitab seda. Õnnetuse põhjustas kihutav ja purjus autojuht, keda on varem liiklusrikkumiste eest korduvalt kohtulikult karistatud.

Arusaadavalt kerkib pärast igat sellist traagilist liiklusõnnetust, mis on kaasa toonud inimohvreid ning mille on põhjustanud joobes juhid, taas põhjendatud küsimus: kuidas vähendada roolijoodikute arvu meie teedel?

Kuigi alles kaks aastat tagasi karmistati karistusi korduva joobes juhtimise eest, tundub ilmselt veel paljudele, et purjuspäi rooli istumise tagajärjed on naeruväärselt leebed. Et roolijoodik maksab rahatrahvi lihtsalt ära ja midagi peale kerge ebamugavustunde justkui ei kaasnegi. Teist korda ju ikka vahele ei jää.

Üks võimalus on roolijoodikuid tõesti praegusest veel karmimalt karistada. Karmim karistus – tavalisest suurem rahatrahv ja pikem karistusaeg – pole mainitud justiitsministeeriumi uuringu järgi korduvalt joobes juhtimisega vahele jäänutele aga mõjus meede. Joobes juhtide puhul tuleks rakendada hoopis teistsugust lähenemist. Ka paljude maade praktika on näidanud, et karistuste karmistamine selle probleemiga võitlemisel erilist tulemust ei anna.

Eesti tuntuima liiklusjuristi ja vandeadvokaadi Indrek Sirgi sõnul tuleks suuremat rõhku panna rehabilitatsioonile. Sest praegu jääb inimene pärast karistamist oma probleemiga üksi.

Liiklusjuristi hinnangul on vaja alustuseks retsidiivsete inimeste ehk korduvrikkujate väljaselgitamiseks kõik liiklusrikkumised koondada ühtsesse süsteemi, et välja sõeluda mõjutamist vajavad inimesed. Ühed mõjutusvahendid oleksid karistuslikud (trahvid, juhtimisõiguse äravõtmine), kuid tähtsam on inimeste hoiakute muutmine näiteks kohustuslike koolituste abil.

Rehabilitatsioonimeetmetel, mis ei põhine hirmul, vaid sisemisel soovil muuta oma käitumist, võiks isegi mõtet olla. Miks mitte saata roolijoodikud õnnetuse tagajärjel raske puude saanud inimeste hooldusmeeskonda, et panna nad seisma silmitsi ohvritega, kes püsivad elus näiteks vaid masinate abil hingates või süües.

Roolijoodikult võib võtta ära juhtimisõiguse ja auto, aga kui inimeste alkoholisõltuvuse ehk põhjusega ei tegeleta, ei saa oodata, et roolijoodikute arv meil murranguliselt kahaneks.

Vaid karistusega alkoholismi ei ravi, kuigi rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine on võitluses roolijoomarlusega samuti olulised mõjutusvahendid. Inimeste käitumise muutmisel mängib lõppude lõpuks keskset rolli hoiakute ümberkujundamine.

Roolijoodikult võib võtta ära juhtimisõiguse ja auto või teda muud moodi karistada, aga kui inimeste alkoholisõltuvuse ehk põhjusega ei tegeleta, ei saa oodata, et roolijoodikute arv meil murranguliselt kahaneks.

Seotud lood
19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto