Raivo Salumäe: kogukondlik külaelu päästab ühiskonna

Raivo Salumäe. FOTO: Lilli Tölp

Tänapäeva maailmas hääbuma kippuvate kogukondlike suhete toetamine parandab ühiskonna hädad, kirjutab Juhkentali Seltsi juhatuse liige Raivo Salumäe.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Inimesi on saanud Maale liiga palju. Lisaks kliimale on põhilised probleemid ühiskonnas, mille olukorra halvenedes halveneb inimeste vaimne tervis. Enese- ja indiviidikesksus asendab hääbuvat kohalikku kogukondlikkust ning see asendub hoolekanderiigi masinavärgiga. Faktid kinnitavad, et üldine sotsiaalne ja vaimne olukord halveneb. Kuigi sellele kulutatakse juba suurem osa avalikust ressursist, nõuab süsteem üha enam ja enam. See ei ole jätkusuutlik. Rahvastiku vananemine kiirendab süsteemi pankrotti.

Kohaliku kogukondlikkuse hääbumine tänapäeva ühiskonna hädade põhjusena on üldiselt tunnustatud ning juba kümmekond aastat tagasi lõi laineid Robert D. Putnami raamat «Üksi keeglisaalis», enim jäi kõlama selles kasutatud sotsiaalse kapitali mõiste. Kui peale teadmise, milles seisneb olukorra halvenemise sügavam põhjus, on olemas ka teadmine, kuidas olukorda parandada, võiks see motiveerida ühiselt (kogukondlikult) tegutsema. Väikesel ja paindlikul Eestil on selleks head eeldused.

Vaimset tervist mõjutavad kõige enam sotsiaalne ja füüsiline keskkond, mis on omavahel seotud. Nende kujundamisel lähtutakse tänapäeval kitsalt tellija huvist ja see on fragmentaarne. Sageli on varasem, asendatav keskkond inimlikum, isegi kui uut kvaliteetseks peetakse. Sotsiaalse keskkonna probleem on eriti terav suurtes linnades. Jõukamad kolivad välja, sest kuigi linnaruumi kvaliteet pigem paraneb, mõjub linn inimesele halvasti. Seda iseloomustab ühiskondlik passiivsus.

Tegelikult on vaja üksnes mentaliteeti muuta, milleks tuleb teatavasti muuta keskkonda. Keskkond on vaja muuta kogukondlikuks, luues mentaliteedimuutuseks vajalikud tingimused. Kohalik kogukondlikkus on inimese loomupärane vajadus. Arvestades valitsevat olukorda, ei parane sotsiaalne keskkond ilma sihipärase tegevuseta. Kohalikud ise linnaruumi kogukondlikuks muutmisele küll vastu ei ole. Nõrk koht on kohalik võim ja õigussüsteem.

11.01.2020 14.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto