Sisukord
Arvamus
Tänane leht
13.01.2020
Eesti Ränk avarii Saaremaal: üliraskes joobes juht võttis kolme inimese elu (28) Sotsiaaltöötaja kahvlis: eelarve seab abistamisele piirid (5) Tõraveres valmistutakse Eesti esimeseks süvakosmose-missiooniks Tartu Ülikooli kliinikumi tabas usalduskriis (1) Majandus Ehitusplatsidel lüüakse töökaardiga õhk puhtaks Kütusemüüjad: Helme aktsiisiplaanil on piiratud mõju (7) Riik maksab EXPO ettevõtetele kahe käega (2) Välismaa Iraanlaste raev pöördus riigijuhtide vastu (1) Malta mõrvaskandaalist räsitud peaministrile valiti asendaja KOMMENTAAR. Aafrika püüab lõigata kasu uuest Hiina imperialismist (2) Taiwani valimised tugevdasid vastasseisu Pekingiga Arvamus Juhtkiri: kui karistus ei kasvata (16) Arved Breidaks: Putini pidu Tartus (34) Neeme Raud: samal ajal Trumpi peas... (5) Raivo Salumäe: kogukondlik külaelu päästab ühiskonna (3) Robert Derevski: toores jõud ja rahvusvaheline õigus Kultuur Viiulistaar tuleb brasiilia muusikaga (1) Selgusid Eesti muusikaauhindade nominendid Võimatu stiiliga maailmastaar Iraanlase seiklused Euroopa serval Sport Kelly Sildarut hakkab juhendama tema poiss-sõber (13) Kristin Kuuba ja Raul Must hoiavad selget olümpiakurssi «Ma ei taha siin enam sõita. Olen sellest kohast tüdinud.» Tartu Kliinikumi juhi Priit Eelmäe tool kõigub Linna kerkib neli uut viljahoidlat Soojakutes õppijad saavad tublisti suurema koolimaja Kunstnik esitas teadlastele maalilise küsimuse Läänerindel värvi ja heli muutustega (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Robert Derevski: toores jõud ja rahvusvaheline õigus

3 min lugemist
Robert Derevski. FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Kuigi rahvusvaheline õigus ei ole absoluutne, saab tänapäeval diplomaatilise lahenduse enamik riikidevahelisi konflikte, mis veel saja aasta eest oleksid lõppenud sõjaga, kirjutab Manchesteri Ülikooli rahvusvahelise õiguse magistritudeng Robert Derevski.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Viimased poliitilised sündmused maailmas on tahes-tahtmata ajendanud diskussiooni rahvusvahelise õiguse otstarbekusest riikidevahelistes suhetes. Mis siin salata, eks igasugune toore jõu demonstreerimine on teatud mõttes diplomaatia läbikukkumine. See aga ei tähenda, et maailmas toimuv põhineks pelgalt riikide tasakaalu printsiibil ning reaalpoliitikast tulevatel põhimõtetel.

Rahvusvahelise õiguse vaatlusega ei jõua just eriti kaugele, kui hakata otsima reeglite siduvust ja riikide sunniviisilist karistamist. Samuti pole otstarbekas paralleelide tõmbamine riigisisese kohtusüsteemi ja rahvusvahelise õiguse vahel. Sellises võtmes tundub viimane tõepoolest kasutute reeglite kogumik, mida «heategijatest» Rahvusvahelise Õiguse Komisjoni liikmed oma rõõmuks täiendavad. Pea iga riikidevaheline dokument rõhutab riikide suveräänsust, seega traditsiooniliselt kohtusüsteemile omaseid mehhanisme ei saagi eksisteerida. Igasugune rahvusvaheline leping tähendab teatud suveräänsuse delegeerimist, seega kehtivad rahvusvahelises õiguses pisut teistsugused printsiibid.

Esmatähtis on pidada meeles, et rahvusvaheline õigus pole oma struktuuri poolest tingimatu ega lõplik. See on pidevas arengus olevate normide kogum. Sisuliselt on tegemist eduka diplomaatiaga, mille eesmärk on leida riikidevaheline konsensus ja leppida kollektiivselt kokku võimalikult paljudes reeglites. Asjaolu, et kompromiss tuleb leida erineva ideoloogia, riigikorra või väärtushinnangutega riikide vahel, seletab, miks on rahvusvaheline õigus kohati üldine ja laialivalguv. Tähtis on, et riigid ise aktsepteeriksid paikapandud normide olemasolu ja järgiksid neid lähtudes eelkõige oma tahtest ning heast usust.

11.01.2020 14.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto