Sisukord
Arvamus
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (14) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (7) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (10) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (15) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (25) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (18) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (13) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (1) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Robert Derevski: toores jõud ja rahvusvaheline õigus

3 min lugemist
Robert Derevski. FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Kuigi rahvusvaheline õigus ei ole absoluutne, saab tänapäeval diplomaatilise lahenduse enamik riikidevahelisi konflikte, mis veel saja aasta eest oleksid lõppenud sõjaga, kirjutab Manchesteri Ülikooli rahvusvahelise õiguse magistritudeng Robert Derevski.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Viimased poliitilised sündmused maailmas on tahes-tahtmata ajendanud diskussiooni rahvusvahelise õiguse otstarbekusest riikidevahelistes suhetes. Mis siin salata, eks igasugune toore jõu demonstreerimine on teatud mõttes diplomaatia läbikukkumine. See aga ei tähenda, et maailmas toimuv põhineks pelgalt riikide tasakaalu printsiibil ning reaalpoliitikast tulevatel põhimõtetel.

Rahvusvahelise õiguse vaatlusega ei jõua just eriti kaugele, kui hakata otsima reeglite siduvust ja riikide sunniviisilist karistamist. Samuti pole otstarbekas paralleelide tõmbamine riigisisese kohtusüsteemi ja rahvusvahelise õiguse vahel. Sellises võtmes tundub viimane tõepoolest kasutute reeglite kogumik, mida «heategijatest» Rahvusvahelise Õiguse Komisjoni liikmed oma rõõmuks täiendavad. Pea iga riikidevaheline dokument rõhutab riikide suveräänsust, seega traditsiooniliselt kohtusüsteemile omaseid mehhanisme ei saagi eksisteerida. Igasugune rahvusvaheline leping tähendab teatud suveräänsuse delegeerimist, seega kehtivad rahvusvahelises õiguses pisut teistsugused printsiibid.

Esmatähtis on pidada meeles, et rahvusvaheline õigus pole oma struktuuri poolest tingimatu ega lõplik. See on pidevas arengus olevate normide kogum. Sisuliselt on tegemist eduka diplomaatiaga, mille eesmärk on leida riikidevaheline konsensus ja leppida kollektiivselt kokku võimalikult paljudes reeglites. Asjaolu, et kompromiss tuleb leida erineva ideoloogia, riigikorra või väärtushinnangutega riikide vahel, seletab, miks on rahvusvaheline õigus kohati üldine ja laialivalguv. Tähtis on, et riigid ise aktsepteeriksid paikapandud normide olemasolu ja järgiksid neid lähtudes eelkõige oma tahtest ning heast usust.

19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto