Sisukord
Meie Eesti
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (14) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (7) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (10) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (14) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (25) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (17) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (13) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (1) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Edgar Krull: kui PISAs parim, kas siis ka haridus parim?

4 min lugemist
  • PISA testiga mõõdetavatest pädevustest ei piisa eluga hakkamasaamiseks.
  • Aasia õpetamismeetodid on tõhusad, kuid põhjustavad õpilastele kannatusi.
  • Eesti ei peaks kõrgete PISA tulemuste saamiseks äärmustesse kalduma.
Edgar Krull. FOTO: Margus Ansu

Tartu Ülikooli üldpedagoogika emeriitprofessor Edgar Krull analüüsib, kas PISA testid ikka mõõdavad neid pädevusi, mida ühiskonnas toimetulekuks vaja, ja kas õpetamismeetodid, mis tagavad kõrged testitulemused, on üldse õigustatud.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kui oleme PISA testis parimad, kas siis on ka meie haridus parim? Nii panevad küsima äsja avalikustatud 2018. aasta PISA testi tulemused. Eesti tulemused on alates esmaosalemisest 2006. aastal järjest paranenud ning 2018. aastal oleme nii lugemisoskuses, loodusteadustes kui matemaatikas paremad põhjanaabritest Soomes. Oleme parimad ka Euroopas, kuid PISA uuringutes osalevatest Aasia riikidest jääme oluliselt maha. Eriti suur on vahe loodusteadustes ja matemaatikas, kus Hiina provintsid said keskmise tulemusena 591 ja 590 punkti ning Eesti vastavalt 523 ja 530 punkti.

Kuigi meie õpilased saavad PISA testides paremaid tulemusi kui Soomes, mis on meile aastaid eeskujuks olnud, tekib siiski küsimus, miks kahvatuvad nii meie kui teistegi õhtumaade tulemused Aasia riikidega võrreldes. Üks põhjus, õigemini põhjendus võib olla, et PISA testid ei mõõda seda, mida 15-aastased noored vajavad nii arenguks kui edukaks toimetulekuks ühiskonna liikmetena. Seetõttu pole ka keskendumine vaid PISA kolmes valdkonnas väärtustatud võimekuste arendamisele õigustatud. Teine põhjus võib olla meetodite vastuvõetamatus, millega need tulemused on saavutatud. Tegelikult põimuvad esimene ja teine põhjendus omavahel.

Soome eeskuju

Kuivõrd Soome haridus on aastaid olnud teiste riikide pedagoogide imetlusobjekt just tänu kõrgetele PISA tulemustele, on seal toimunud haridus- ja õppekavade reform aastatel 2012–2016 eriti huvipakkuv. Selle käigus valmisid täiesti uued õppekavad varase lapsepõlve, eelkooli, põhikooli ja gümnaasiumi jaoks ning neid asuti rakendama alates 2016. aastast.

19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto