Sisukord
Tänane leht
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (14) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (7) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (10) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (14) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (25) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (17) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (13) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (1) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Martin Ehala: koostöömeel pole võistluslikkuse vastand

3 min lugemist
  • Eesti õpilased tunnevad keskmisest madalamat läbikukkumishirmu.
  • Niihästi koostöö kui ka võistluslikkus mõjub testitulemusele positiivselt.
  • Seos läbikukkumishirmu, soorituse ja eluga rahulolu vahel erineb kultuuriti.
Isegi võistlusmäng arendab koostööoskust. FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

PISA tulemused näitavad, et niihästi koostööd kui ka võistlust väärtustavad hoiakud on õpilastel seotud paremate testitulemustega, samuti seostuvad need hoiakud meeldivate emotsioonide kõrgema tasemega, kirjutab Martin Ehala.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eesti, Soome ja mitu Aasia riiki saavutasid PISA testis silmapaistvaid tulemusi. Samas on koolikultuur kõigis neis märkimisväärselt erinev. Eestis on säilinud üsna palju traditsioonilist õpetajakeskset lähenemist, Soome on reforminud oma üldhariduse väga õpilaskeskseks ning Aasia kultuurides väärtustatakse distsipliini ja õpitakse väidetavalt toore jõuga. Et PISA uuringu osana tehti ka üsna ulatuslik küsitlus koolikultuuri kohta, võimaldab testi- ja küsitlustulemuste kõrvutamine analüüsida, kuidas on koolikultuuri eri aspektid seotud testitulemustega ja omavahel.

Võistluslikkus ja koostöö on kaks iseloomulikku näitajat, mida armastatakse seostada vastavalt euroopaliku ja aasiapärase koolikultuuriga. PISA õpilasküsitluse tulemused näitavad, et uuringus osalenud riikide keskmisena on niihästi koostöö kui võistluslikkus võrdselt väärtustatud, üht ei eelistata teisele, kuid maade vahel on erinevused suured. Eestis on nii koostöö kui ka võistluslikkuse näitajad OECD keskmisest madalamad, kuid koostööd väärtustatakse siiski rohkem kui võistluslikkust. Eesti koolikultuur on seega pigem koostöökeskne, nagu ka Jaapanis ja Vietnamis. Soomes ja Hiina provintsides väärtustatakse koostööd ja võistluslikkust võrdselt ja OECD keskmisest veidi enam. Seevastu Hongkong, Korea ja Singapur on tugevalt võistlusliku koolikultuuriga. Ei saa seega öelda, et Aasias õpilased rabavad tulemuste nimel, samas kui Euroopas teevad koostööd. Pilt on palju kirjum.

Kui vaadata, kuidas on need hoiakud seotud tulemuslikkusega, annab Eestis koostööindeksi kasv ühe punkti võrra 12-punktise tulemuse kasvu lugemises, võistluslikkuse indeksi ühepunktiline kasv aga üheksapunktise kasvu. Soomes on koostöö ja võistluslikkuse positiivne mõju väiksem, mõlemal juhul kuus punkti. Aasia maades on olukord kuskil Eesti ja Soome tulemuse vahepeal. Seega on niihästi koostööl kui ka võistluslikkusel positiivne mõju tulemustele.

19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto