Ajakirjandusest on lugeda olnud juba üle kümne artikli, milles Monica Rand kurdab, et teda soovitakse Tartu abilinnapea kohalt kangutada. Justkui ilma põhjuseta. Lugejad, kelle enamik pole asjadega kursis, küsivadki: miks te ometi Monicat kiusate?
Olen Keskerakonda kuulunud sajandivahetusest saadik. Olen pika elu jooksul näinud erinevaid võimulolijaid, kõige olulisemaks olen pidanud aususest ja tõest lugupidamist ning kokkulepetest kinnipidamist. Kristlasena järgin piibli tõekspidamisi, ehk et kõik, mida teed, teed iseendale ja ka oma lastele ja lastelastele.
Tartu piirkonnas on aastaid kehtinud kokkulepe, et erakonna kaudu ametikoha saanud erakonna liikmed kannavad piirkonna arvele üle kümnendiku ametipalgast. Kuidas muidu oleks võimalik erakonnal maksta üürid, korraldada üritused. Meid toetab Keskerakonna büroo, kuid eelkõige peame ise oma erakonna piirkondliku käekäigu eest hoolitsema. Praeguste ruumidega ei saa rahul olla, eakamad saavad kõrgest trepist vaevaliselt üles, auto parkimine on probleem. Oleme teistest ruumidest aastaid eelmisele esimehele rääkinud, kuid oluliseks puuduseks on olnud meie vähene rahaga kindlustatus. Seetõttu on oluline, et kõik maksaksid ausalt liikmemaksu.
Poliitilised ametikohad pole meie riigis jäävad ning neid vastu võttes peab sellega arvestama.
Võib-olla oleks piirkonna juhi valimiste hääletustulemus septembris olnud teistsugune, kui mitte revisjonikomisjoni aktist poleks selgunud, et Monica Rand ei ole teenistusaja algusest sentigi tasunud ja selgitusi ta ei andnud. Niisugune lugupidamatu käitumine tõigi valimiste tulemuse, et Jaan Toots sai kuus korda rohkem hääli kui Monica Rand.