Võib ju küsida, milline lavastaja siis seda ei teeks, see on ju elementaarne, et koos näidendianalüüsiga otsitakse sellega kongeniaalseid lavalahendusi. Paraku ei ole see meie teatris elementaarne ja igapäevane, well-made-lahendustega on võimalik kokku traageldada nii näidendeid kui ka terveid lavastustervikuid.
Ma ei taha öelda, et Kelmi lavastused on tehtud hindele 5+. Pigem joonistub nende teekonnal välja soov rahulikult areneda, sest pole tunda vajadust teha iga kord maailma parimat lavastust, täita repertuaari ja teenindada igas vanuses publikut. Tundub, et nende ambitsioonid on suured pigem iga üksiku etenduse puhul: just see peaks olema maailma parim, ja nii püsib ka lootus, et teater tervikuna, mida nad teevad, võib saada maailma parimaks.