Sisukord
Välismaa
Postimees
21.02.2020
Isamaa Huawei-ohu koosolekul osales Huawei lobist (4) Eesti Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Lavly Perling reformib Ukraina prokuratuuri (3) Kliimamuutus sunnib metsatüli lõpetama Kaitseväest ajapikendust saanud noor: seni on enesetappu takistanud relva puudumine (46) Majandus Sealt tulevad maailma suurimad teemandid (2) Tere alustas Kruuda tehtud võlgade maksmist Helme ennustab Euroopas raskeid eelarvekõnelusi Välismaa Taani annab Misāne Lätile välja (1) Saksa radikaal mõrvas kümme inimest GRU võis korraldada keemiarünnaku ka Sofias Rootsi parlamendi spiiker: meie demokraatiale tehti stressitaluvustest Arvamus Juhtkiri: mida teha kroonijuveelidega? (2) Herman Kelomees: linnainimeste maaelu (1) Martin Mölder: erakondliku eelistuseta valijaist (2) Riina Solman: sõltuvusest peab olema väljapääs (7) Ene-Margit Tiit: Kapatoobri kooli lugu (4) Meie Eesti Aleksei Lotman: metsamajandus kestlikuks – kiiresti! (1) Anu Aug: riigimetsas toimuva üle otsustamine vajab selgeid reegleid (1) Lauri Laanisto: tükeldamise tundlik teadus Kultuur Lelulugu Eesti moodi ehk mida arvata «Sipsikust»? (3) Sport Nurgeri elu Hispaanias: võib-olla ongi parem, et alati treenerist aru ei saa Eesti jõudis MMil paarissegateatesõidus esitosinasse Kontaveidi teekond lõppes veerandfinaalis Tallinn Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Tartu Tormituuled uhtusid Peipsi randa tapva taime (8) Ringkonnakohus jättis Martin Halliku hiigelhüvitiseta (2) Ulila rahvas soovib kõnniteed kiiremini kui võimalik (1) Tartlased tähistavad vabariigi aastapäeva mitu päeva Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Baltlaste küüditamine läheb venemaalastest kauge kaarega mööda

6 min lugemist
Novembris Tallinnas peetud konverentsil «Kommunistliku terrori nekropol» kõneles Memorial Peterburi organisatsiooni juht Irina Flige massiterrori ohvrite haudade uurimisseisust oma kodumaal. FOTO: Mihkel Maripuu

Nõukogudeaegsete inimsusevastaste kuritegude uurimine Venemaal ei ole praegu entusiastidele kerge, rääkis usutluses Postimehele valitsusvälise ja sõltumatu Vene Ühingu Memorial Peterburi haru juht Irina Flige (59).

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kui palju on räägitud Venemaal sellest, et punaterrori all kannatasid teisedki rahvused [peale venelaste]?

Teate, nõukogude ajal olid just siberlased need, kes rääkisid poolakate, eestlaste, lätlaste, leedulaste ja teiste nende juurde küüditamisest. Kokkupuude võõrastega oli ju vahetu. Nii mõnigi aitas neid, kuidas suutis. Ent paljud ei saanud abikätt osutada, sest ka nemad tundsid puudust toidust ja paljudest muudest asjadest. Need mälestused jäid kokku selle põlvkonnaga, kes nägid seda kannatust ise pealt. Aga ühiskond ise sellest eriti palju ei tea. Seda paljudel põhjustel.

Üks neist seisneb selles, et selle kohta ei leidu piisavalt kirjandust. Siis, kui Nõukogude Liit hakkas lagunema, võtsid endised liiduvabariigid kaasa n-ö oma pagasi nõukogudeaegsetest kuritegudest. Seega meil Venemaal oli sel hetkel paljudel küsimus: «Milleks kirjutada baltlaste küüditamistest vene keeles? Ise ju lahkusite impeeriumist!» Vaat selline loogika!

20.02.2020 21.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto