Sisukord
Arvamus
Tänane leht
14.01.2020
Eesti GRAAFIKUD ⟩ Erakonnad said annetajatelt viimaste aastate suurima rahasüsti (3) Ministeerium leevendaks ravimipõuda infosüsteemiga (1) Sirk: riigi abi ei pruugi roolijoodikut aidata (6) Ülikooli ja kliinikumi sasipuntra lahtipõimimine sai rohelise tule (7) Põdral on palav, kuid metskits on rahul Majandus Luude: riigifirmade nõukogud peavad toetama valitsuse poliitikat (10) Kohus jättis Novatoursi eksjuhi hiigelsummast ilma Eesti hakkab tehnikat politiseerima (14) Välismaa Austraalia võsapõlengud tõid sakslased tänavatele (2) Filipiinlased pagevad vulkaanipurske hirmus Palgamõrvar tunnistas Slovakkia ajakirjaniku tapmist Baltlaste küüditamine läheb venemaalastest kauge kaarega mööda (77) Brexiti asemel Megxit New Yorgi kirjut tänava­toidu­kultuuri varjutab kaupmeeste hirm politsei ees (1) Arvamus Siim Sikkut: kui me tahame parimat e-Eestit, siis tatist, teibist ja pärituulest enam ei piisa (8) Peep Mardiste: moodultuumajaam ei päästa kliimat (46) Juhan Javoiš: Rail Baltic ja Concorde’i eksitus (2) Jekaterina Minkova: pole abisoovi, pole probleemi (2) Ivan Makarov: räästa alt vihma kätte (10) Juhtkiri: annetus ja põhjus (4) Meie Eesti Vladimir Sazonov: millega lõppeb Iraani ja USA vastasseis? (5) Endine CIA luurejuht Lähis-Idas: Iraan ründab kindlasti uuesti (12) Kultuur Tanel Toom ei lase tujul langeda Paradiis kolmele naisele Mis mõtet on surra tipus? Kultuuri kiirpilk Pettumus – optimismi tasuta kaasaanne Sport Üks murranguline matš võis sillutada tee olümpiale Tiitlita jäänud prantslane tunneb, et talle tehti liiga Tervis Eluohtlikke kukkumisvigastusi saab ennetada lihtsate moodustega Tartu Kliinikumi juht jätkab ametis ja muutused tulevad Jüri Saar: Jaan Tootsi kolm kuud kestnud tööõnnetus (3) Asta Jõgi: raha ja ausus Professor Margus Lember: konflikt häirib tööd ja mõjub juba patsientidele Lõuna-Eesti uhkeim mõisahäärber ähvardab lõplikult koost pudeneda Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: annetus ja põhjus

2 min lugemist
14. jaanuari karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Meie hulgas on neid, kelle elujärge viie- või isegi kuuekohalise summa loovutamine pangakontolt ei muuda, kuid see ei tähenda, et nad selliseid summasid niisama käest annavad. Paljuski just tänu rahaotsuste keskmisest paremale läbikaalumisele neid rahaasjades edu saadabki.

Lühidalt: kui jõukas inimene – olgu ta ettevõtja, poliitik või keegi kolmas – käib välja üldisemas plaanis arvestatava hulga raha, siis on selleks mingi põhjus.

Sugugi mitte alati ei ole (peamine) küsimus selles, millist kasu tolle raha eest vastu saadakse. Vastasel korral poleks maailmas, sealhulgas Eestis, ei metseenlust ega heldeid toetusi heategevusele.

Ka märkimisväärsed annetused ühele või paarile erakonnale võivad olla kantud abstraktsemat sorti põhjustest. Näiteks soovist toetada teatud maailmavaadet või hoiakuid edendavaid poliitilisi jõude. Kui asjaosaliste sõnades ja tegudes on kooskõla ja järjepidevus, saab laiem avalikkus päris hästi aru, miks ärimees X annab summa Y erakonnale Z.

Ent ikka ja jälle tuleb ette ka niisuguseid toetussummasid, mis ei tundu üldsusele nii mõistetavad või läbipaistvad. Kui erakonna kassasse silmatorkavalt palju eurosid toonud poliitik või ettevõtja jääb veenvate selgitustega hätta, tekib kiiresti kahtlus. Eriti siis, kui tollesama poliitiku karjäär saab samal ajal tänu parteijuhtide otsustele ühtäkki tiivad või kui just nagu heast peast koalitsioonierakonda rahaga kosutanud äriajaja jaoks hakkavad riigikogus asjad kiiresti soodsas suunas liikuma.

See, mida ennekõike parlamendierakonnad peavad mõistma, ongi tõik, et tegelikult ei ole neil vaja veenda mitte küsimusi esitavaid ajakirjanikke, vaid avalikkust tervikuna.

4

Mis niisugustel puhkudel ähvardab, on see, et inimeste usk oma riigi ausasse asjaajamisse saab kannatada. Võib tekkida arusaam, et seadusi on võimalik osta või et parteides ei pruugi tõusta esile mitte kõige kompetentsemad ja võimekamad, vaid need, kes täidavad kõige rohkem erakonna rahakotti.

Konkreetseid nimesid ja seoseid ei ole vaja siinkohal esitada, sest see, mida ennekõike parlamendierakonnad peavad mõistma, ongi tõik, et tegelikult ei ole neil vaja veenda mitte küsimusi esitavaid ajakirjanikke, vaid avalikkust tervikuna. Harilikud lehelugejad heidavad pilgu nimedele, rahasummadele ja juurde küsitud kommentaaridele ning teevad oma järeldused. Seejuures on nad oma peas järelduste vormimisel palju vabamad kui ajakirjandus, mis peab fakte ja arvamusi selgelt eristama ning ka tõsiste kahtluste esitamist vettpidavalt argumenteerima.

Kuid paradoksaalsel kombel tõestab tõik, et me saame ühe või teise erakonnale tehtud annetuse üle isekeskis niimoodi arutleda, seda, et üldiselt on Eestis erakondade rahastamisega päris hästi. Ilma parteidele tehtud annetuste avalikustamise kohustuse, vaba ajakirjanduse ning sõna- ja mõttevabaduseta poleks see võimalik. Täpselt nagu võrdsetest võrdsemate ühiskonnas ei riiva üldsuse õiglustunnet see, kui raha eest endale seadusi saab osta.

Seotud lood
13.01.2020 15.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto