Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jekaterina Minkova: pole abisoovi, pole probleemi

2 min lugemist
Jekaterina Minkova. FOTO: Kanal 2

Seni kuni oleme töövõimelised, ühiskond vajab meid. Aga kui «aegumiskuupäev» läheb mööda, jääb mõni meist täiesti üksi.

Sa kõnnid kahe karguga, pea ei tööta. Sa ei mäleta, millal viimati sooja toitu sõid, rääkimata enda pesemisest või tubade koristamisest. Ümberringi on antisanitaarsed olud. Ja selles armetus olukorras arvad sa ikkagi, et oma korteris on parem kui hooldekodus. Kodust on saanud su ihuliige ning sa ei taha oma vabadust piirata. Sa arvad, et saad siiski ise hakkama. See ei vasta tõele.

Eelmisel nädalal ilmus Postimehes lugu sellest, et päris mitu Kohtla-Järvel elavat abivajajat on jäänud hoolitsemata. Üks neist – arvatava psüühikahäirega naine – laotas näiteks märgi riideid toa põrandale, nii et neist tekkis mitmesentimeetrine kiht. Naabrid ja politsei muretsevad.

Nii selle kui ka teiste artiklis käsitletud juhtumite puhul on inimesel lähedased, kes on justkui kohustatud aitama, aga tegelikkus on midagi muud.

Niisugustel puhkudel peaks appi tulema omavalitsus või riik, ent kui sa keeldud abi vastu võtmast, võib esimene käsi laiutada, sest sundida ju ei saa. Mõnele KOVile on niisugune seisukoht isegi mugav.

Sa ei mäleta, millal viimati sooja toitu sõid, rääkimata enda pesemisest või tubade koristamisest.

Pahatihti ei teki ka kohtu kaudu seaduslikku võimalust inimest aidata, kuigi too ei taha, sest selgub, et ta pole endale ohtlik. Peamiselt mõeldakse selle all füüsilist ohtu.

See paneb mõtlema, kas Eestis on vaja luua spetsialistide komisjon, kes määratleks niinimetatud inimväärse elustandardi. Seda oleks vaja puhkudeks, kui inimene ei saa aru, et tema eluviis ohustab teda või tema naabreid.

Ühelt poolt võib sellise komisjoni loomises ja tegevuses näha ohtu inimeste isikuvabadustele. Ent teiselt poolt tekitab praegune olukord enda tuleviku suhtes hirmu. Mitte keegi ei tohiks eeldada, et ta on elu lõpuni terve mõistuse juures ja võtab pakutud abi vastu. Hea on, kui elad võimekas omavalitsuses, mis suudab teenuseid vajalikul tasemel pakkuda. Siis on loota, et sind suudetakse ümber veenda.

Aga kui ei suudeta? Siis jääb vaid loota kaastundlikele naabritele. Või hoopis politseile.

Muide, see, milline on koduloomale ohtlikult räpane keskkond, on Eestis määratletud. Inimeste puhul ei ole.

Paneb mõtlema, kas pole?

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto